SEEMNEST KASVAB PUU
Iga palgipuu on kunagi olnud tibatilluke seeme. Ei suudakski vist igaüks neid sõnu uskuda, kui loodusõpetuse õpik seda nii visalt ei kinnitaks. Krabi 8 - klassilise Kooli igale õpilasele on aga seemne puuks saamine niisama selge kui korrutustabel. Koolimetskond - see on 300 hektarit Paganamaa looduskaitseala ja veel 140 hektarit metsa, mis õpilaste hooldada. Kui teil kodu ligidal juhtub olema ruudukujuline mänguväljak, mille iga külg sada meetrit pikk, siis võib öelda, et väljak on ühe hektari suurune. Kujutage ette, et kõrvuti on 440 niisugust väljakut. Seda vist ei jõuagi ühe päevaga läbi joosta. Nii suur on koolimetskond, mida lapsed hooldavad. See on raske ja tähtis töö. Loodust peab hoidma, sest kogu meie elu, toit, riided ja puhkuski sõltuvad loodusest. Koolimetskonna täieõiguslikuks liikmeks võetakse alles neljandas klassis. Kuid lühemaile tööretkile kutsutakse ka nooremaid kaasa. Nad oskavad teha palju töid, mida metsas vaja. Et jätkuks taimi istutamiseks, vajatakse puuseemneid. Neid aga saab käbidest. Sobivam käbikorjamisaeg on talv. Talvel langetatakse puid ja raielangilt on hea käbisid varuda. Puu otsa ronida ei tohi, võib ise haiget saada ja puulegi viga teha. Sellel talvel korjati kuusekäbisid. Käidi metsas ka loomadele toitu viimas. Suusatama minnes pistsid lapsed porgandeid taskusse, et neid mõnele kännule jätta. Küll jänes üles leiab. Poisid vaatasid jälgede järgi, kes maiustamas käinud, kust ta tulnud ja kuhu läinud. Malle ja vanaisa puistasid talvel jänestele ka koduaeda heinu ja viisid pajuoksi. Jänesed jätsidki õunapuutüved puutumata. Kevad ja linnulaulust helav mets toob palju rõõmu ja kuhjaga tööd. Ivo isa töötab metsavahina ja sellepärast poiss teabki, et metsas uitamine on ka töö. Tuleb üle vaadata kõik eelmisel aastal istutatud puukesed. Kui mõni pole kasvama läinud, torgatakse uus istik mulda. Terje on puude istutamisel teistest osavam. Ta teab, kuidas kuuseistikuid peenralt välja võtta, kuidas juuri kärpida ja kuidas taim istutada nii, et mitmesaja aasta pärast mühaksid siin puuhiiglased. "Huvitav on vaatamas käia, kuidas meie istutatud puud kasvavad. Algul on nad tillukesed, pikapeale sirguvad meist pikemaks," sõnasid lapsed. Suvi kaob mängides, heinatööl ja lehisvihtu tehes. Metsas käiakse nüüd sagedamini. Krabi kooli õpilased teavad: mets ja metsloomad ei vaja üksnes hoolt, vaid ka kaitset. Ja sageli just kaitset inimese enda eest.
Täheke nr. 5 / 1979 |