REBASESABA
Olivia Saar

Rebane on aia vahel
kinni nagu ketis:
meie metsa petis!

Tirib siia, tirib sinna,
saba ainult naksub,
tirib nii, et kohev saba
äkki lahti raksub.

Tormab metsa, hüppab urgu,
seal ei ole ohtu,
laseb tuua ruttu - ruttu
sabakasvurohtu.

Nüüd tal juba ammust aega
uus ja uhke saba,
vana aga kasvab peenral
meie akna taga.

Täheke nr. 1 / 1969