KUIDAS SEEMNED REISIVAD?

"Hurraa! Tuulega lendame kaugele, kaugele!" rõõmustavad kase-, vahtra- ja võililleseemned.

"Meie meeldime lindudele, ja nii saamegi reisida," teatavad kirsid ja pihlamarjad.

"Tore on sõita koera saba küljes," arvab takjanutt.

"Meie hoiame poisi pükstest kõvasti kinni ja saame nii edasi," ütlevad ruskmeseemned.

"Meie reisime sipelgatega. Vastutasuks lubame neil ära süüa meie küljes olevad maitsvad osad - lisemed," ütlevad lõosilma- ja sinililleseemned.

"Oleme pritskurgi lapsed ja elame lõunas. Ema lennutab meid teele nagu rakette. Lendame kuni 10 m kaugusele."

"Elame stepis. Kui oleme valminud, hakkab meie emataim veerema ja meie ühes temaga. Meie nimi ongi "veere-üle-välja".

Ajame mõnele mehele hirmu peale. Lõpuks aga pudeneme mööda steppi laiali."

"Kes minu kauna puudutab, seda ehmatan, ja siis lendavad kõik mu seemnelapsed laiali," ütleb verev kurereha.

"Head aega, ema vesiroos! Mina lähen reisima ujudes."