LUMIVALGEKE
Johannes Käis

1. Kord elasid eit ja taat. Aga eidel ja taadil ei olnud ainustki väikest tütart ega pisikest poissi. Ilm oli sula ja tänaval veeretasid poisikesed suuri lumepalle. Eit ütles taadile: "Kuule, taat, teeme endile lumest väikese tütrekese!"

"Teeme!" ütles selle peale taat.

Ja hakkasid siis eit ja taat lumepalle veeretama. Ühest pallist sai keha, teisest pea, kolmandast jalad ja käed. Söest pandi silmad pähe, ja valmis see eide – taadi tütreke oligi.

Nimeks anti talle "Lumivalgeke"

Aga imelik oli see, et pisike lumivalgeke hakkas elama. Ta tuli eide – taadi juurde tuppa ja oli nagu päris tütreke kunagi. Küll nüüd eit ja taat olid rõõmsad: neil oli ju pisike tütreke!

Lumivalgeke kasvas jõudsasti, oli eidele – taadile kõigiti abiks ja laulis ilusaid laule. Ainult soojust ta ei sallinud. Kui eit pani ahju küdema, läks lumivalgeke õue ja istus lumehange. Öösiti magas ta külmas esikus.

2. Tuli kevad. Päike sulatas lume ja aasal hakkasid lilled õitsema. Lumivalgeke aga ei tundnud sellest rõõmu. Teised lapsed läksid päikesepaistele mängima, kuid Lumivalgeke istus varjulisse nurka ja laulis kurba laulu:

"Tule, tule, tuulekene,
too meile lund ja
too meile külma!"

Aga teised lapsed tulid ja kutsusid Lumivalgekese endiga mängima. Lumivalgeke läks. Tal oli küll halb kuuma päikese käes olla, aga ta mängis nendega siiski.

Päike loojus ja lastel hakkas külm. Nad tegid aasale tule üles ja istusid kõik lõkkele lähemale. Lumivalgeke tuli ka nende juurde. Nüüd hakkasid lapsed üle lõkke hüppama. Nad palusid, et lLmivalgeke hüppaks ka. Lumivalgeke hüppaski ja äkki oli ta kadunud. Ta sulas ära ja õhku tõusis ainult väike valge pilveke.

Eidel ja taadil oli väga kahju, kui kuulsid, et lumivalgeke oli kadunud. Nad nutsid kaua. Aga järgmisel talvel lubasid nad jälle teha endile lumest väikese tütrekese.

Mõtlemiseks:
Mis oli lumivalgekese armsamaks mänguks? Missuguseid sööke ei sallinud lumivalgeke? Missugustel päevadel oli ta kõige rõõmsam?

Harjutuseks.
Kirjutan muinasjutust ainult need laused, millest loeme, et lumivalgeke ei olnud harilik laps. (Täiendan ka ise seda):

Lumivalgeke – imelik laps.

Lumivalgeke kasvas jõudsasti. Ainult soojust ta ei sallinud. Kui eit pani . . . Öösiti magas . . . Tuli kevad. Lumivalgeke ei tundnud. Teised lapsed . . .

Johannes Käis, "Esimesed Vaod", J. Ratassepa trükk, Tallinnas 1936.