KUST SAI REBANE REINUVADERI NIME?

Saunamehe naisel sündis laps, lapsele hakati nime andma. Saunamehe naine ütles: "Taat, mine ja kutsu vaderid."

Taat läkski vadereid kutsuma. Kõndis peremehe juurde, ütles: "Peremees, tule mu lapsele vaderiks."

"Võeh, võeh, kas sul häbi ei ole, minutaolist jõukat ning nõukat meest oma lapsele vaderiks kutsuda!" pahandas peremees.

"Tule, no tule," palus taat.

"Ei tule, kasi aga minema," vastas peremees.

Taat läks nüüd sulase juurde, ütles: "Sulane, tule sina mu lapsele vaderiks."

"Tulen küll, kui peremees kah tuleb," vastas sulane.

"Ei, peremees ei tule," ütles taat.

"Noh, ega siis minagi ei tule."

"Miks siis sina ei tule?"

"Peremees saab pahaseks, vaata, kui ajab mu veel minemagi."

"Tule, no tule."

"Ei tule. Ja ega sul pole mulle ju head kõhutäitki vaevapalgaks anda."

Kapsis taat kurval meelel tagasi kodu poole - vadereid ei ole, jäta või laps ilma nimeta. Järsku aga näeb: teed mööda tuleb rebane, piibutobi suus, teeb oma õhtust jalutuskäigukest, kuulab kanade laulukest. Ja taat ütles kohe oma viimases hädas rebasele:

"Kuule, võrukael - oled sa kurja ja paha teinud, mis sa oled, nüüd aga aita mind hädast välja."

"Aitan küll. Räägi, no räägi, mis häda sul on."

"Tule mu lapsele vaderiks. Kutsusin peremeest - ajas välja. Kutsusin sulast - pelgab peremeest ja arvab, et mul pole talle head kõhutäitki vaevapalgaks anda."

"Tulen, tulen - ära nukrutse midagi," ütles rebane ja kõndis kohe taadiga kaasa.

Saunamehe pojale pandi nimeks Rein; esimeseks sünnipäevaks tõi rebane poisile kingituseks seitse kuldraha.

Rebast ennast aga nimetatakse sellest saadik Reinuvaderiks, see tähendab - saunamehe poja Reinu vaderiks.