KUIDAS KURG TAHTIS NURMEKANA NAISEKS VÕTTA

Pika jalgadega kurg tahtnud vähemat sorti naist. Läinud nurmekanale kosja. "Tere, tere," ütelnud, "ei tea, kuidas meist paar saaks. Ma tulin sulle kosja." Nurmekana kõndis ringi ümber kure ja vaatas, et väga suur kosilane.

"Ma olen väike, nurme peal harjunud, aga kuidas ma soos käima hakkan oma lühikeste jalgadega."

Kurg pahandas, et mis see kana siis nii peab rääkima ja kosje vastu ei võta. Läks oma sohu tagasi ja mõtles haleda meelega: "Ikka oleks olnud vaja see kanakene naiseks võtta. Missuguse kena väikese naise oleks saanud! Aga no olgu pealegi, ei võta ka."

Nurmekana jälle vaatas, kuidas kurg kenasti pikkade jalgadega mättalt mättale käis. Tal hakkas kahju: "Oleks ikka olnud vaja kosjad vastu võtta. Missugune kena kosilane oli!"

Nüüd nägi kurg, et nurmekana tuleb sohu, tuleb tasakesi ja ikka lähemale. Vaatas siis uhkelt üle vasaku õla: "Võeh! Või sinust oleks ka naist saanud! Höörib kui kartul, ei saa üle mättagi!"

Nurmekana vihastas ja tuli oma nurme peale tagasi. Kurg hakkas jälle mõtlema: "Olgu pealegi, aga naise oleks ikka kena ja väikese saanud. No oleks võinud minna tasasema paiga peale elama. Lähen ikka ja kosin ta ära."

Tuli uuesti nurmele. Nurmekana vaatas: "No mis mees sinust ka oleks saanud, pikad jalad all ja kortsunud riided seljas! Ei sinust oleks miskisugust meest saanud!"

No näe! Üks põlgas ühte ja teine teist!