KOERA MAJA
Külmal talvel puges koer inimeste juurde tuppa, aga pidi vaeseke jälle varsti minema välja maja hoidma. Väljas kange külma käes mõtles, et kui suvi tuleb, küll ta siis enesele ise maja teeb. Aga kui suvi tuli, jooksis koer kange palavaga, keel suust väljas, heitis puu varju pikali maha ja ütles: "Ei selle palavusega või teha. Kui talv tuleb, küll siis teen." Tuligi uus talv. Koer lükkas majaehituse jälle edasi. Nõnda see tuli, et koer siiamaani enesele maja pole ehitanud ja ikka talvel külma ja suvel palavat peab kannatama. |