KOERA MAJA

 

Külmal talvel puges koer inimeste juurde tuppa, aga pidi

vaeseke jälle varsti minema välja maja hoidma. Väljas

kange külma käes mõtles, et kui suvi tuleb, küll ta siis

enesele ise maja teeb. Aga kui suvi tuli, jooksis koer

kange palavaga, keel suust väljas, heitis puu varju pikali

maha ja ütles:

"Ei selle palavusega või teha. Kui talv tuleb, küll siis teen."

Tuligi uus talv. Koer lükkas majaehituse jälle edasi.

Nõnda see tuli, et koer siiamaani enesele maja pole

ehitanud ja ikka talvel külma ja suvel palavat peab

kannatama.