KAS LOOMAD AITAVAD ÜKSTEIST?
Kas loomad aitavad üksteist? Mõnede liikide esindajad küll, teised aga mitte. Kui kull ründab varest, lendavad kõik varesed ümbruskonnast suure kisaga appi. Seda teevad ka kiivitajad ja mitmed teised linnud. Suurem osa aga appi ei tule, vaid katsub ise kaugemale pageda. Eri liiki linnud või loomad üksteist ei abista. Imetajatest on nõrgema kaitsmisel kõige hakkajam metssiga. See komme on säilinud kodusigadelgi. Kõik sigala sead on valmis appi tulema karjuvale põrsale. Kaunis kahtlased on aga jutud, mida kirjanduses tihti leida võib, et loomad ja linnud ehitavad ühiselt pesi, kaitsevad üksteist jne. See on osaliselt õige vaid paaride kohta. On linde, kellel pesa ehitab ainult emaslind, on selliseid, kellel mõlemad koos seda teevad. Kuid üks paar ei aita kunagi teisel paaril pesa ehitada. Kuid linnud ja loomad tunnevad hästi teiste liikide hääli ja reageerivad neile. Pasknäär ja harakas hakkavad rebast või mõnda teist ohtlikku looma nähes valjusti häälitsema ja sellele reageerivad kõik metsaelanikud: nad teavad, millises suunas liigub vaenlane. Pääsukesed teatavad omapärase kisaga kõikidele loomadele kulli või kassi ilmumisest. Kui kõndida metsas või soos, ei märka seal just palju loomi. Kuid äkki maastik elavneb. Milles on asi? Läheduses peaks olema kotka või kulli pesa, hundi või rebase urg. Seal, kus on kiskja elukoht, võivad kõik taimtoidulised loomad end julgelt tunda, sest kiskjad neid ei puutu. Harilikult on nii, et kiskja oma pesa lähedal ei murra, ükskõik kui verejanuline ta muidu poleks. Seda teades võib alati üles leida rebase või kotka kodu. Kui rebaseurg asub mõne talu lähedal, siis sealsed kanad ja muud kodulinnud võivad julgelt elada, isegi uru lähedale minna- rebased ei tee neist väljagi. Loodusseaduseks on, et kes haigeks jääb - surgu. Haigete eest ei hoolitse keegi, nad eralduvad teistest ja otsivad kohta, kuhu jäävad tervenemist või surma ootama. Linnud viskavad pesast välja haiged või nõrgaks jäänud pojad. Samuti on lugu imetajatega. Mõnikord, kuigi väga harva, juhtub sedagi, et haige loomake tapetakse teiste poolt. Harilikult aga jäetakse ta lihtsalt karjast või perekonnast maha. Seda dikteerib instinkt haiguse levimise vältimiseks. Koduloomadel niisugust võimalust ei ole, kuid sama seadus kehtib neilgi. Kui sulus on mitukümmend siga, siis juhtub tihti, et kõik tormavad nõrgemale kallale ja tapavad ta, sest põgeneda pole sel kusagile. Nutriad ajavad ohvri nurka või auku ning valvavad hoolega, et ta välja ei pääseks. Nõrgem kana aetakse teiste poolt aia või lauda nurka ja pekstakse nokkadega pähe. |