IGAÜKS OMAMOODI 3 Jänku tõttas hüpates edasi, aga äkki kuulis: miski sahistab eemal põõsaste taga. Jänku ajas enda tagakäppadele püsti ja nägi, et mäger kohmitseb seal oma uru juures. "Tere sõber!" ütles mäger. "Sina muudkui keksid ringi? Tule istu minuga veidi. Oi, küll ma olen väsinud, isegi käpad valutavad! Näe kui palju mulda olen urust välja kraapinud." "Aga miks sa kraabid?" küsis jänku. "Puhastan talveks oma urgu, et see oleks ruumikam. Teen puhtaks, seejärel tassin sinna sammalt, mahalangenud lehti. Siis ei ole talv nii hirmus. Muudkui aga lesi ja puhka." "Aga orav räägib, et talveks on tarvis hoopis soe pesa ehitada," ütles jänku. "Ära kuula teda," lõi mäger käpaga. "Tema on lindudelt õppinud puude otsa pesa ehitama. Asjata vaev. Loomad peavad urgudes elama. Nii nagu mina. Aita mul parem tagavaraväljapääs valmis kaevata. Ja siis poeme urgu, hakkame üheskoos talvituma." "Ei mina oska maad kaevata," vastas jänku. "Ja urus istuda ma ei saa. Ma lämbun seal ära. Parem on põõsa all puhata." "Küll pakane sulle varsti näitab, kuidas põõsa all puhata!" ühmas mäger pahaselt. Jänku lippas edasi. Jõudis teerajale, seal aga vudis talle vastu okkaline siil. "Tere sõber!" hüüdis siil. "Miks sa nii tusane oled?" Jänku ohkas nukralt: "Ei tea, vennas, mis teha, kuidas peaksin talve vastu valmistuma.Orav soovitab pesa punuda, mäger kutsub urgu kaevama, aga mina ei oska midagi teha." "Pesa ehitama, urgu kaevama?… " naeris siil. "See on rumalus! Sa kuula parem, kuidas mina talveks valmistun. Igal ööl söön ma kõhu hästi täis, varun rasva. Kui aga külmemaks läheb, siis poen mahalangenud lehtede alla, tõmban enese kerra ning jäängi kevadeni magama. Soovitan sullegi niiviisi teha." "Ei," vastas jänku, "mina ei saaks talv läbi magada. Mind äratab iga krõbin." "No siis tee, kuidas tahad, " kähvas siil ja kadus põõsaste vahele. Jänku hüppas nukralt edasi oma teed. |