HOBUNE
Hobune astub mööda maad ja tema taga on kõrge taevas. Kui kõrge on hobune selle kõrge taeva taustal! Tema kabjad kaevavad liiva ja pea vaatab üle metsa. Ta näeb seda, mida meie ei näe, ta näeb isegi kaugeid linnu, ja astub, aina astub edasi, ringi vaatamata. See on hobune, kui ta ei vea vankrit, kui ta astub kalatiikide suunas, mille äärde ta laskub nagu silmapiiri taha.
Vitzslav Nezval. Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele. - Tallinn: Eesti Raamat, 1983. - Lk. 82. |