DINOSAURUSTE KAASAEGSED
Ühest K. E. Söödi lastelaulust on mulle meelde jäänud rida:
Mõnes Aafrika külas oleks ammustel aegadel sellisel laulukesel ka tõepõhi all olnud, sest krokodille oli varem küllalt palju. Praeguseks on enamik krokodilliliike muutunud väga haruldaseks ning bioloogid kogu maailmas näevad palju vaeva, et neid dinosauruste kaasaegseid ka tulevastele põlvedele säilitada. Hiina alligaatorid on krokodillidest ühed haruldasemad. Nad kasvavad kuni pooleteise meetri pikkuseks ning on inimesele ohutud. Sellest hoolimata on neid palju hävitatud. On tahetud nende nahka kottideks, kingadeks, vöödeks, kuid neid on tapetud ka lihtsalt hirmust. Alligaatorite elupaikadest on tehtud põllud. Tänapäeval arvatakse looduses elavat veel ainult viissada hiina alligaatorit. Paljud maailma loomaaiad (sealhulgas ka Tallinna oma) püüavad neid loomi paljundada, et tulevikus oleks võimalik loomaaias sündinud loomi loodusesse tagasi asustada. Senised tulemused on selleks vähe lootust andnud. Lisaks hiina alligaatoritele elab meil maailma suurim krokodill - harikrokodill, kelle koduks on Austraalia põhjaosa. Tema võib kasvada kuni kaheksa meetri pikkuseks. Sarnaselt teistele suguseltsi liikmetele veedab ka harikrokodill suurema osa ajast vees, otsides sealt kaitset päeva kuumuse ja öise jaheduse eest. Vette veetakse ka maismaalt püütud saak - väikesed imetajad. Harikrokodillide seas leidub ka inimsööjaid. Krokodillide - hiiglaste kõrval leidub ka krokodille - kääbuseid. Üks nendest, vaevalt meetri pikkuseks sirguv tömpkoon - krokodill, elab Aafrika vihmametsade väikestes tiikides ja järvedes. Meie loomaaias elab praegu kolm selle liigi esindajat. Kõik krokodillid on loomtoidulised. Suurima osa nende toidust moodustavad kalad. Pojad ja noorloomad söövad ka putukaid, tigusid ja teisi selgrootuid. Krokodillide pojad kooruvad nagu kõigil roomajatel munadest. Munemisest poegade koorumiseni kulub umbes kaks kuud ning selle aja valvab krokodilliema kõdunevatest taimedest ehitatud pesa juures. Sel ajal ta ei söö ega joo. Kui koorunud pojad häälitsema hakkavad, kaevab ema nad pesast välja ning kannab suus vette. Pojad järgnevad seal oma emale nagu pardipojad pardiemale. Ema kaitseb poegi veel mitu kuud. Krokodillid on troopilistes maades olnud meilegi tuttava nakkushaiguse - marutõve - piirajad. Muu hulgas söövad nad koeri, kes on sealkandis peamisteks marutõve levitajateks. Nüüd, kus krokodille on väheseks jäänud, on hakanud marutõbi rohkem levima. Krokodillidel nagu teistelgi elusolenditel on looduses täita oma tähtis roll. Eks sellepärast ongi maailma kahekümne kolmest krokodilliliigist üheksateist rahvusvahelise kaitse ja hoole alla võetud.
Täheke nr. 8 / 1989 |