| SIRTSULE Sirista, sirista, sirtsuke, säilib veel hiline suveke. Varsti hallide pilvede all kostab tuule ja tormide trall.
Sirista, sirista, sirtsuke, säälpool metsa on sügise. Sääl on halla ja sääl on und, peagi pilveke puistab ka lund.
Sirista, sirista, sirtsuke, haihtuva rõõmu ajale. Kaugel kumiseb kurbusekell: sügise tuleb; hüüd valus ja hell. |