Pikal päeval
puhkusest ei tea ma:
sinu maad nüüd
soojendama pean ma,
jääst pean sulle
nirekesi säratama,
pidupäevaks aias
õisi äratama.
Hommiku hakul
su aknal pean vahti,
päikesejänku
su peos lasen lahti.

Terve päeva
ma sinu pärast
naeratan taevas
ja heledalt säran.
Saad nüüd ehk minuga
sõbraks sa,
aitad mul
soojust jagada?
See on nii lihtne,
muu siin ei loe,
kui et kaaslastel oleks
koos sinuga soe.