MÄGI
Kalju Kangur

Mägi on hiiglase küür.

Hiiglane magab ise.

Metsade kõrge müür

varjab ta vaikimise.

Mäepõues aga lööb

süda tal, tuksudes üha,

siis kui on pimedad ööd,

latvades tuulemüha.

Varsti keerutab lund,

talv võtab virved ojast.

Mäehiid näeb siis und

väikesest hiirepojast.

Kalju Kangur. "Üle seitsme udusilla". Tln.: Eesti Raamat, 1989.- lk. 28