KUU-UURIJA
On ju imelik pealkiri? Kas sa oskad seda sõna lugeda? Üks mees igatahes oskas, sest tema oligi kuuuurija. Ta uuris Kuud. Selguse mõttes paneme sinna U-de vahele kriipsu: KUU-UURIJA. Nii saavad kõik aru, mis sõnaga on tegemist. Kuu-uurija ise seda kriipsu ei tarvitanud, kui pidi kuhugi oma ametinime kirjutama. Tema kirjutas ikka KUUUURIJA. Ja oli selle üle väga uhke, sest ei teadnud ühtegi teist ametinime, kus oleks neli ühesugust tähte kõrvuti. Kas sina tead? Esialgu oli kuu-uurija töökoht veel tähetornis. Aga kuutorni juba ehitati. Kui see ükskord valmis saab, hakkab kuu-uurija kuud uurima kuutornis. Kuu-uurijal oli öötöö. Päeval seda tööd ju suurt teha ei saa. Eriti pikad olid kuu-uurija öötöötunnid täiskuu ajal. Poolkuuöödel oli tema töö-öö poole lühem. Kui aga taevas oli kitsas noorkuusirp või vanakuukõverik, võttis uurimine muidugi kõige vähem aega. Mida kuu-uurija päeval tegi? Päeval öötöömees, teadagi, magas kõigepealt oma töö-ööväsimuse välja. Seejärel käis koeraga jalutamas. Ja kui ööni veel aega jäi, uuris kuu-uurija oma kuu-uurimisraamatuid. Siis pani võileiva tasku ja läks tööle. Täheke nr. 8 / 1995 |