KUU KAEVUS
Kalju Kangur

Linnakaevul südaööl
jõi rätsep, käärid vööl.

Vaatas kaevu ja kohkus väga:
"Oh, häda!
Kuu on kaevu kukkunud
ja vist uppunud!"

Käes rohupeeker,
jooksis apteeker.

Tõttas tündersepp
ja köiepunujagi oli tragi.

Kareldi ringi ja kisati,
köis kaevu visati.

Igamees tiris nii kuis jaksas,
miski rebenes, katki praksas.

Selili nad kõik siplesid maas
ja nägid: kuu on taevas taas!

Üksteist kiitsid siis kogu öö!
"Oli see vast töö!"

Täheke nr. 1 / 1970