JÕGI, MIS HAKKAS JÄRVEKS
Jõgi otsis taga oma saba. Saba võinuks olla allikas, kust jõgi algas. Allikas oli pisike ja jõesuu palju suurem. Kõigil madudel on niimoodi, et pea on laiem kui saba. Ja jõgi oli mao moodi. Aga teisest küljest tähendas allikas jõe algust. Ja pea on enamasti ikka seal, kust miski algab. Jõgi mõtles ja mõtles ja mõtles. Ega leidnud, kas ta mõtleb pea või sabaga. Lõpuks tõmbas jõgi end tüdinult keerdu, et mõtlemisest puhata. Ja äkki polnudki enam vaja mõelda. Keerdu tõmbunud, oli jõest saanud järv. Aga järvel pole pead ega saba, üks vesi kõik.
Täheke nr.12 / 1981 |