AEG
Asta Kass

Aeg käis kella järgi. Kell käis omast peast, tema oskas, ta oli seest väga keeruline ja tark. Kell oskas lugeda sekundeid kuuekümneni ja sellest edasi ka, vahel luges ta naljapärast terve tunni sekundites. Tunnis on suur arv sekundeid, 3600. Tunde ja minuteid oskas kell loomulikult ka lugeda, aga kõige ladusamini luges ta sekundeid. Sekundid olid väga lühikesed, kell pidi imekiiresti lugema: kaks tuhat viissada nelikümmend neli, kaks tuhat viissada nelikümmend viis, kaks tuhat viissada nelikümmend kuus... Või siis luges ta aega tundide kaupa: "Tänase päeva kuuenda tunni viiekümne üheksanda minuti viimane sekund. Ühe minuti pärast hakkab Riku niutsuma ja isa laseb ta torisedes õue." Rikul oleks nagu oma äratuskell olnud, tema hakkas alati kell kuus hommikul niutsuma.

Kui suvi tuli, sõitsid ema, isa, Mart, Riita ja Riku ära. Kell jäi üksi koju. Ta tiksus ikka edasi ja aeg käis tema järgi. Aga kell jäi järjest loiumaks ja vaiksemaks. Tal ei olnud kedagi oodata.

Õhtul ohkas kell: "Kolm tuhat viissada üheksakümmend üheksa sekundit, kolm tuhat kuussada sekundit. Jälle üks tund möödas ja kedagi ei tule." Siis jäi kell seisma. Ei mõistnud aegki muud teha, jäi samuti seisma. Vannitoas seisis aeg päris pimedas, ei julgenud liigutadagi. Lauakalendri aeg seisis varsti paksu tolmukorra all, nii et kuupäevgi välja ei paistnud. Imelik, kust küll tolmu tuleb, kui keegi ei trambi diivanil, keegi ei kritselda värviliste kriitidega uksepiidale ja keegi ei terita isegi pliiatsit.

Annel, kelle silmad käivad kinni ja lahti, olid silmad kinni ning ühes jalas sokk ja teises king. Ta magas nii sügavalt, et ei näinud isegi und. Kui aeg seisab, siis ei kisu sind keegi istukile ja sa võid oma une täis magada.
Alpikann tahtis õitsema hakata, aga aeg seisis ja lill ei saanud oma nuppe lahti teha. Lõpuks närtsisid nupud ära ja kukkusid potti, mullale, mis oli kuiv nagu tolm.

Kui suvi otsa sai, tuli pere koju tagasi ja kell pandi käima. Kell tiksus sekundeid lugedes ja Riku haukus mõned korrad temaga vallatusest kaasa, kuigi tema sekundeid lugeda ei osanud. Aeg hakkas jälle edasi minema ja kõik oli nii nagu enne. Ainult alpikann läks üleni kollaseks ega puhkenud enam kunagi õitsema.