KOHVIKUS II
Holger Pukk

Söömise ajal laskis Volli silmad saalis ringi käia. Ja nägi imelikku lugu: üks mees sööb kahe kahvliga.
Volli sosistas oma avastusest emale.
Ema heitis pilgu kahe kahvliga mehe suunas ja naeratas: "Too härra sööb kala. Praetud ja hautatud kalaroogade puhul pruugitaksegi kahte kahvlit. Paremas käes olev kahvel tükeldab kala, otsib luukesi välja, aitab kalakontide ümbert liha kätte saada. Noaga on seda peenikest tööd tülikas teha. Vasak kahvel toetab tükeldamist ja otsimist ning tõstab palakesed suhu. Heeringa või kilu söömisel peab noa appi võtma. Need kalad ei ole nii pehmed, et ainuüksi kahvliga toime tuldaks."
"Meil pole kodus kunagi kalaprae juures kahte kahvlit olnud," sõnas Valli. Tema ütlemises oli pisut etteheidet.
"Ega ole jah," nõustus ema. "Vanamemm on luud-kondid meie kõigi eest juba varem välja otsinud. Aga leivatükki oleme vahel teise kahvli asemel kasutanud. Mäletad?"
Valli jäi seletusega rahule. Üks ettepanek oli tal siiski:
"Võiks kahe kahvliga ka proovida… See kunst tahab vist kõvasti harjutamist. Ja vanaemalgi kergem."
"Olgu!" lubas ema. "Järgmise kalaprae ajal on igal sööjal kaks kahvlit käes."
Kalasöömisest räägiti veel natuke aega. Kuhu väljakougitud luud panna? Eks ikka taldriku servale. Mis siis teha, kui mõni luu suhu satub? Muidugi ei tule sõrmedega järele minna, luuke poetatakse huulte abil kahvlile. Sealt aga raputatakse taldriku servale teiste luude-kontide juurde.

Ühtegi suhu sattunud seemet, konti või kivikest ei kõlba suust näppudega välja õngitseda ega pihku sülitada. Ikka tuleb appi võtta kas kahvel või lusikas.