KUKK, KEPP JA KELL
E. TALI
1. OSA

LAPSED MÄNGISID AIAS. TORKASID MURUMÄTTASSE KEPI PÜSTI. SIIS AGA JOOKSID MINEMA. TULI KUKK. TA KEERAS PEA VILTU JA VAATAS KAHTLUSTAVALT KEPPI. KUI KUKK NÄGI, ET KEPILT KURJA EI OLNUD KARTA, LASKIS TA OMA LAULU LAHTI: "KU-KUK-KUKELEEGU!"

"MIS SA KIRED?" KÜSIS KEPP.

"HÕIKAN HÄÄLE LAHTI. ÖÖSEL TARVIS INIMESTELE AEGA KIREDA."

"ÄRA TÜHJA JUTUSTA," MUIGAS KEPP. "MIS AJATEATAJA SINA OLED?"

"OLEN KÜLL," SAPUTAS KUKK TIIBU.

"KUI MA ÖÖSEL PIKALT JA HARVA LAULAN, SIIS TEAVAD INIMESED KOHE, ET AEG ON HILINE JA VÕIB VEEL MAGADA. AGA KUI MA HAKKAN LÜHEMALT JA SAGEDAMINI LAULMA, SIIS KUULUTAN HOMMIKU SAABUMIST."