KOLMAS LAPS
Ira Lember

"Mul on õnnetu lapsepõlv!" vingus Ave.
"Kust sa sihukese patujutu võtad?" ehmus vanaema. "Mis sinu lapsepõlvel siis viga peaks olema?"
"Ma olen kolmas laps," ohkas Ave.
"See just tore ongi. Suures peres on rohkem rõõme," arvas vanaema.
"Mis rõõm see on, kui pean alati õdede väikseks jäänud kleite kandma," nurises Ave ja lisas kadedalt: "Naabri Kätlinil on iga päev uus kleit seljas. Eile oli jälle, välismaalt saadud, noh!" Vanaema viivitas vastusega. Nii sai Ave edasi hädaldada.
"Mina pean muudkui tube koristama ka!"
"Mitte iga päev," ütles vanaema, "teised õed koristavad ka. Sina pead üle kahe päeva seda tööd tegema. Näed nüüd, kui hea, et teid kolm õde on! Kätlin koristab kindlasti iga päev."
"Neil koristab tube vanaema," teatas Ave ja tema pilk riivas etteheitvalt vanaema.
"Eks igas peres oma kombed," lausus vanaema rahulikult.
"Kätlinile ostetakse ilmast-ilma uusi nukke! Mina aga pean õdede vanad saama," kurtis Ave edasi.
"Ise ju kauplesid need nukud endale! Kas nad nüüd polegi sulle enam armsad?" küsis vanaema. Ave jättis vastuse võlgu. Mõne aja pärast torises ta: "Kätlin on ainuke laps. Tema vanemad armastavad teda väga."
"Sina saad rohkem armastust," teadis vanaema.
"Ei saa rohkem, vähem saan!" hüüdis Ave.
"Sul on ju veel kaks õde, kes sind armastavad. Liida Kätlini armastusele veel kaks armastust juurde, siis näed, kui palju sind armastatakse," rääkis vanaema ja lisas: "Kui sa oskad arvutada?" Nüüd jäi Ave vait. Ju ta arvutas.
Täheke nr. 1 / 1994