Igaühel võib ju minna
mõni asi vussi.
Vanaisa ühe kinda
jätab ikka bussi.
Ütleb koju jõudes: "Oh mu
vilets pea! Ma vana ohmu!"
Enne lõunat täna memmel
plahvatas kiirkeetja -
laeski olid kapsalemmed,
lambi lõhkus peet, ja
memme hüüdis: "Olen mina
kobakäpp ja nõginina!"
Emal jälle ilmast ilma
piim keeb üle pliidil,
jooksevad tal sukasilmad,
kaovad nõelad-niidid.
"Oh mind väetit!" kurdab ema.
"Eluaeg pean virelema!" |
Noh, ja suitsetamist isa
ei saa jäetud maha,
kuigi kordama on visa:
"Nikotiin on paha!
Ei ma, narr, saa endast võitu -
iseloom on nõrgavõitu!"
Ent kui koolis saama kahte
juhtun - oi siis häbi!
Räägitakse nõrgast tahtest,
riid käib õhtu läbi.
Mul võib ka ju tulla aps -
olen oma pere laps...
|