KODULOOMAD II

Kits on üks vanemaid koduloomi. Kits on huvitav loom ka selle poolest, et sarved on nii isas- kui emasloomadel. Kits annab piima, villa ja liha. Angoorakitsi, kelle villast saab pehmet mohäärlõnga, kasvatatakse kõige rohkem Ameerika Ühendriikides. Kõige rohkem kitsi peetakse aga Hiinamaal.

Hobuse kodustasid 5 - 6 tuhat aastat tagasi Aasia rändrahvad. Juba vanal ajal olid Iraanis, Indias, Turkmeenias ja Araabias kuulsad ratsahobusekasvandused. Kõige ilusam ja kiireim on araabia hobune. Tema suudab joosta kuni 69 km tunnis.

Euroopas aretati tugevaid hobuseid, kes keskajal pidid oma turjal kandma rüütleid raskete raudriiete ja relvadega. Hiljem pandi tugevad hobused raskeid koormaid vedama ja põllutööd tegema. Raskeveohobune võib vedada kuni 5-tonnist koormat. Inglismaal liigutasid kaks raskeveohobust paigast koorma, mis kaalus 51 tonni.

Eesel on hobusesarnane loom, kuid kõrvad on tal pikemad. Ka värvuse ja suuruse poolest erineb eesel hobusest. Metsikuid eesleid kohtab praegu ainult Etioopias ja Aasias.

Eesel kodustati umbes 5 - 6 tuhat aastat tagasi Egiptuses. Aastatuhandeid laoti tema selga koormaid ja ka ratsutati. Eeslid abistasid egiptlasi juba püramiidide ehitamise ajal.

Kuiva ning palava suve ja lühikese talvega aladel on eesel vastupidavam tööloom kui hobune. Ta on küllalt vähenõudlik toidu ning joogi suhtes. Juua peab eesel saama vähemalt iga 2 - 3 päeva tagant.

Kaamel elab paikades, kus on kuiv ja palju päikest. Ühe rasvaküüruga kaamelit kutsutakse ka dromedariks. Araablased kodustasid ühe küüruga kaameli kuni 5 tuhat aastat tagasi. Kahe küüruga kaamel hakkas hiljem inimest teenima. Kaamel on suur loom. Tema keha on kuni 3 m pikk ja 2,2 m kõrge. Kaamelil on väga pikad ripsmed, need ulatuvad kuni ninasõõrmeteni. Liivatormi ajal sulgeb kaamel sõõrmed ripsmetega, et liiv ninna ei läheks.

Kaamelikaravan jõuab päevas edasi 30 - 40 km. Ratsakaamel läbib ühe päevaga kuni 80 km, ühe tunniga kuni 23 km.

Jahedama ilmaga, kui sooja on alla 40 kraadi, võib kaamel joomata olla kuni 14 päeva. Kuid pärast seda joob ta korraga palju. Näiteks dromedar võib 10 minutiga ära juua 10 ämbritäit vett.

Põhjapõder kodustati kas Skandinaavias või Siberis sadu aastaid tagasi. Võibolla mõlemas kohas samaaegselt. Põhjapõdra liha süüakse, tema piima juuakse ja nahast valmistatakse riideid, kelgu jalaseid, tšummi (põhjamaalaste telk) katteid.

Vähem kui sada aastat tagasi oli põhjapõder külmal maal peaaegu ainus loom, tänu kellele oli võimalik liikuda. Tänapäeval jõutakse kiiremini edasi mootorsaaniga.

Täheke nr. 10 / 1991