KODULOOMAD I
Kogu suve tiirutas Kaaren Kaarel kuusetukas punase katusega maja läheduses. Siin liikus mitmesuguseid koduloomi. Kaarlit huvitas kõige rohkem õues uitav noor pruun kana. See ei pidanud pesalkäimisest lugu, poetas oma muna, kuhu juhtus, tihti põõsa alla. Kaaren Kaarel oli siis krapsti! jaol. Kanamunad maitsevad talle hästi. Kuid ta pidi kogu aeg valvas olema, et muna jahtides kassi küünte vahele ei satuks. Kaaren Kaarel otsustas välja uurida, kui kaua tema suguvennad juba kanamune näppamas võivad käia. Ta sai teada, et kana kodustati Indias 5 - 6 tuhat aastat tagasi. Nii mune kui liha hakkasid tarvitama vanad roomlased. Vahepeal jäi kanakasvatus tükiks ajaks soiku ning hakkas uuesti levima 18. sajandil. Praegu on kana kõige enam levinud lind üle kogu maailma. Üks kana võib aastas muneda kuni 300 muna.
Kass hakkas kodus elama kõigepealt vanade egiptlaste juures. Nende jaoks oli kass nii püha loom, et neid isegi balsameeriti pärast surma. Seevastu keskaja Euroopas peeti kasse, eriti musti, nõialoomadeks ja neid põletati tuleriidal. Hiinlased uskusid, et teatud vanuses kass muutub mõneks teiseks loomaks. Aasias arvati, et pärast surma muutub inimene kassiks. Kassi teeb salapäraseks tema vaikne liikumine. Tasa hiilida võib ta nii öösel kui päeval. Pimedas aitavad õiget teed leida vurrud. Kass kuuleb paremini kui inimene. Kuid näiteks valged punaste silmadega kassid on kurdid. Kassid elavad kauem kui koerad. Inglismaal jõudis üks kiisuke ära pidada isegi oma 36. sünnipäeva.
Koer elab inimesega koos juba 8 - 10 tuhat aastat. Arvatakse, et maailmas on 400 miljonit koera. Koerad elavad harva üle 20 aasta vanaks. Austraaliast on küll teada üks lambakoer, kes elas 29-aastaseks. Kõige raskemad koerad on bernhardiinid. Ameerikast on teada bernhardiin, kes kaalus 140 kg.
Lehm kodustati üle 6 tuhande aasta tagasi Aasias. Mesopotaamiast pärineb umbes 5 - tuhande aasta vanune pilt, millel kujutatakse lüpsilehma. Õige vanal ajal kasutati lehma ka veoloomana. Lehm sööb päevas 70 kg toitu ja annab vastu 20 - 30 liitrit piima. Maailmas on teada ka rekordlehm, kellelt saadi 72 liitrit piima päevas. Lehma keskmine eluiga on 7 aastat. Kuid on teada ka lehm, kes elas 42 aastat vanaks ja sünnitas 30 vasikat.
Siga kasvab koduaedikus juba 8 tuhat aastat. Siga kodustati Aasias siis, kui inimene jäi paikseks. Sea kodustamise üks põhjus on see, et siga on vilets liikuja. Vanad egiptlased lasksid sigadel külvatud vilja maa sisse tallata.
Lammas elab peaaegu igal mandril. Inimese juurde jäi lammas ligi 9 tuhat aastat tagasi Aasias. Lambalt võib aastas saada kuni 9 kg villa. Kesk - Aasias kasvatatakse palju karakull-lambaid, kelle liha pole just kõige maitsvam. Hinnas on nende nahk, millest saab kraesid ja kasukaid. |