KELLALOOD
Tiit Pikka

On sul kodus seinakell? Kui on ja kui isa lubab, siis ava kellakapi külguks ja vaata korraks kella sisse. Sa näed suuri ja väikesi hammasrattaid. Mõnel seinakellal on ainult 4, mõnel aga koguni 20 hammasratast. Näed ka lamedat keerdus terasvedru. Kui tõmbad vedru sirgu, ulatub see kuni kahe meetri kaugusele. Üleskeeratud vedru paneb kella käiguratta pöörlema.
Aga milleks on seinakellal pendel? See kettaga varb liigub väsimatult paremale ja vasakule ning aeglustab kella käiguratta pöörlemist. Iga pendlivõnke ajal pöördub käiguratas ainult ühe hamba võrra edasi. Kui pendlit ei oleks, keerduks vedru silmapilgu jooksul lahti, käiguratas vuriseks kiiresti mitu tiiru, ning kell jääks seisma.
Tasku-, laua- ja käekellal täidab pendli ülesannet paremale- vasakule võnkuv hoorattake. Mõni kell on päris väike. Siiski mahub sinna 10 kuni 15 tillukest hammasratast ja kokkukeeratud vedru, mis sirgu tõmmatuna oleks kuni 10 sentimeetri pikkune.
Linnatänavatel näitavad aega suured elektrikellad. Need on juhtmetega ühendatud ühe pea- ehk emakellaga. Iga minuti järel saadab emakell juhtmetesse elektrivoolu ja tänavakellade osutid hüppavad minutikriipsu võrra edasi.
Hoopis omapärased on kvarts- ja aatomkellad. Kvartskella välimus meenutab väikest televiisorit. Vedru asemel paneb kella käima elektripatarei. Pendli või hooratta asemel võngub keedusoolataoline neljakandiline kvartsikristall. Ka osuteid ei ole. Aega näitavad järk-järgult süttivad ja kustuvad numbrid. Kvartskellad annavad veel raadio teel edasi ajasignaale.
Aatomikell koosneb mitmest aparaadist, mille mahutamiseks läheb tarvis tervet suurt tuba. Äärmiselt täpset aatomikella kasutatakse teaduslikel uurimistöödel; selle kella järgi juhitakse ka kosmoselaevade lendu.

Täheke,1974/ 6.