KALENDER
ASTA KASS
II OSA

SIIS AGA, IMELIK KÜLL, EI OSANUD INIMESED VABA AJAGA MIDAGI PEALE HAKATA. LAPSED KÄISID KOOLIS AINULT ÜHEL PÄEVAL NÄDALAS. NIIVIISI EI SAANUD NAD OMA PINGINAABRIGAGI KORRALIKULT TUTTAVAKS JA ÕPETAJAID TUNDSID AINULT NÄGUPIDI.

KUI KELL HELISES, SAGISID ÕPETAJAD KORIDORIS EDASI-TAGASI, SEST NAD EI MÄLETANUD, KUHU KLASSI NAD PEAVAD MINEMA. LAPSED EI JÕUDNUD MUUD SELGEKS ÕPPIDA KUI A JA I. SEDA OLI ÄÄRETULT VÄHE, AGA MIS PARATA! KUI NAD ÕPPISIDKI VEEL MÕNE TÄHE, UNUSTASID NAD JÄRGMISEKS PÜHAPÄEVAKS JÄLLE EELMISED ÄRA JA PIDID NEID KOGU AEG KORDAMA.

SUURE KORDAMISE PEALE SAID NAD KÜLL A JA I VÄGA HÄSTI SELGEKS, AGA NENDEST TÄHTEDEST EI SAA MUID SÕNU KUI AI. NIIMOODI NAD SIIS LUGESID JA KIRJUTASID KÕIK TUNNID LÄBI: AI AI AI AI… SEE OLI VÄGA IGAV.

KODUS OLID EMA JA ISA TEINETEISEGA RIIAKAD. NAD PAHANDASID KA LASTEGA, ET NEED NII VÄHE ÕPIVAD. KUI NAD PÄEVIKUT VAATASID, VANGUTASID NAD PEAD JA ÜTLESID: "AI-AI-AI!" NAGU OSKAKSID KA NEMAD AINULT SEDA ÜHTE SÕNA. SIISKI OSKASID NAD KA MUUD ÖELDA.