Nii palju on ühtemoodi maju -
üks masin nad valmis vist tegi!
Jah - häbist või maa alla vaju -
oma maja me lihtsalt ei taju,
ta teistega ajame segi…
On ühtmoodi trepid ja uksed,
ja kardinad lehvivad tuules.
Me uurime südame tuksel:
ehk ema on ootamas uksel?
Ehk isa on akna juures?
Sest majad küll ühtviisi loodi
kõik kivist ja klaasist on nemad.
On sarnased pliidid ja voodid,
kuid ikkagi isemoodi
on kõikide isad ja emad!