Eesti rahvuslik koosseis
Enne Teist maailmasõda elasid Eestis vähemusrahvused,
kelle päritolumaa oli Eestile territoriaalselt ja kultuuriliselt suhteliselt lähedal
(nt. sakslased, rootslased, venelased, lätlased) või oli tegu rahvusega, kellel
omariiklus puudus (juudid). 1920 - 1940 paiknesid Eesti ajaloolised vähemusrahvused oma
traditsioonilistel asualadel: venelased Peipsi-äärsetes asulates ja riigi idapiiril,
rootslased Loode-Eesti rannikul ja väikesaartel, sakslased ja juudid linnades üle Eesti,
lätlased Lõuna-Eestis, nii maal kui väikelinnades.
Pärast Teist maailmasõda on Eesti välisränne toimunud
põhiliselt Eesti ja NSV Liidu vabariikide vahel. Sõja lõppedes oli rändekäive eriti
suur esimesel sõjajärgsel kümnendil seoses sundrände täiendava mõjuga
(sõjaväelaste sisseränne, eestlaste deporteerimine jne.) Esimesele migratsioonilainele
järgnes mõningane vähenemine 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul. Seejärel toimus
rändevoogude teistkordne suurenemine, kuid hiljem on rännete intensiivsus pikkamisi
vähenenud. Aastatel 1944 - 1990 rändas sisse-välja kokku 1,4 miljonit väljaspool
Eestit sündinud inimest. Sel perioodil Eestisse tulnud välispäritoluga isikud
moodustavad kõigis rahvusrühmades absoluutse enamuse. Praegused erirahvustest
sisserännanud inimesed on saabunud valdavalt endistelt Nõukogude Liidu aladelt. Eeskätt
pärinevad nad idaslaavlaste hulgast (venelased, ukrainlased) või on nende päritolumaa
territoriaal-kultuuriliselt veelgi kaugemal (nt. aserid, grusiinid jt).
Aastatel 1945 - 1989 Eestisse massiliselt sisserännanud
venelased, ukrainlased ja valgevenelased paiknevad suuremalt jaolt linnades, peamiselt
Tallinnas ning Ida-Virumaa tööstuslinnades Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Neil
aastail kahanes eestlaste osatähtsus Eesti rahvastikus järjekindlalt. Alles Eestisse
sisserände reguleerimine pärast Eesti immigratsiooniseaduse vastuvõtmist 1990, EV
taasiseseisvumine 1991 ja illegaalse immigratsiooni vähenemine on aastail 1989 - 1997
toonud eestlaste osa mõningase kasvu (3%). Seejuures on neil aastail Eestist lahkunud
ligi 90 000 inimest. Venemaale on reemigreerunud vähemalt 50 000 etnilist venelast ja
5000 muu rahvuse esindajat. Läänemaadesse, sh. Soome, on läinud juute, sakslasi ja
ingerisoomlasi, kokku 5000 inimest.
(Aksel Kirchi järgi, "Eesti rahvaste raamat"
Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999) |
