| Töid poolitamisoskuse kontrollimiseks põhikoolis
I Meie talvedki, mis on sageli väga külmad, võivad metsloomadele ohtlikuks saada. Pakase eest kaitseb loomi tihe karvastik, mis hoiab endas rohkesti õhku ja takistab külmal keha ligi pääsemist. Seda arvestavad inimesed ka, kui nad endile kasukad ja talvejoped selga tõmbavad. Suvel on loomade karvastik lühike ja sile, sest see kergendab nende elu kuumal ajal. Kui suvine karv sügisel maha ei lange, kasvab sellele lisaks veel talvine karvastik. Nii muutub kehakate kahekordseks ning väga tihedaks. Paljud loomad ajavad aga oma suvise karvastiku üldse maha. See asendub siis uue, kuid hoopis tihedamaga. Hoidkem Eestimaa loomi, sest nad on tõeliselt ilusad! H. Hellerma järgi
Võimalikke lisaülesandeid, enne midagi kordamata. 1. Mida tead märgistatud sidesõnade kohta? 2. Miks just nii on kirjutatud sõnad selga ja tõmbavad? 3. Kui lause algab sõnaga KUI, siis… 4. Sõnasta reegel liite -ki kohta. Näiteid. 5. Miks on vaja kirjutada üldse? 6. Miks kasutame suurt algustähte sõnas Eestimaa? 1._____________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ _______________________________________________________________________
II Kui maad katab paks lumi, on metsloomadel raske toitu leida. Näljaga muutuvad nad aga nõrgaks ega suuda talvele vastu panna. Nõrk loom võib kergesti kiskjatele saagiks langeda või pakases hukkuda. Kes peavad siis ulukite eest hoolitsema? Seda teevad inimesed, kes neile metsa sööta viivad. Juba suvel hakkasid jahimehed heina varuma ja vihtu tegema. Otsustasime, et peaksime neile kindlasti appi minema. Ühel ilusal laupäeval sammusimegi koos jahimeestega metsa ning asusime virgasti tööle. Nagu õhtul kõigi imestuseks selgus, olime nendega ühiselt valmistanud ligi paarsada toitvat vihta meie metsas elavatele sõpradele. Talvel aga läheme tingimata loomi toitma. H. Hellerma
Võimalikke lisaülesandeid, enne midagi kordamata. 1. Mida tead märgistatud sidesõnade kohta? 2. Miks just nii on kirjutatud sõnad vastu ja sõpradele? 3. Kui lause algab sõnaga KUI, siis… 4. Sõnasta reegel liite -gi kohta. Näiteid. 5. Miks on lause lõpus küsimärk? 6. Mida tead sõna tingimata joonega osa kohta?
1.______________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________
III Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire, kõik jooksid, kilatsesid, nagu oleksid kartnud kuhugi hiljaks jääda. Arno hoidis kartlikult seina lähedale. Ta oli veel võõras, ja see kirju liikuv kogu pani ta pea ringi käima. Ainus tuttav, keda ta silmas, oli Raja Teele. Arno oleks heameelega läinud ja Teelega paar sõna juttu ajanud, aga see ei näinud tema arust kõlbavat. Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte nagu lambad ja nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. Ta toetas seina najale ja vaatas. Seal oli tugev, paksu näoga poiss, tammus aeglaselt ühelt jalalt teisele ja sõi. Ühes käes oli tal tükk leiba, teises – rasvane lihakamakas. See poiss oli
_____________ , raamatust _____________________,
IV Oskar vaatas teda, nagu ta seal sammus - paljasjalgne, sääskedest söödud ja kõhn, pikaks kasvanud juuksesalgud peas ja meel rõõmus, jalas lapitud püksid ja seljas sinisetriibuline pluus, mis oleks juba ammu pesemist vajanud. Hulkur pealaest jalatallani! “Noh, siis ma ütlen sulle ka üht asja,” sõnas Oskar. “Ma tahan ka sinuga olla.” Rasmus punastas ega kostnud midagi. Esimest korda oli Oskar Öelnud tõsiselt, et tahab temaga olla. Ta oli veelgi õnnelikum, hüppas loikudest üle ja tundis, et jaksab minna kui kaugele tahes. Peagi lõppes mets ja tee suundus alla järve poole. --- Rasmus seisis täiesti segasena ega taibanud midagi. Kas siis Oskar elas siin? Kas Oskaril oli tõesti olemas koht, kus ta elas? Sellest polnud ta kunagi undki näinud.
Katkend on raamatust ____________________________ ja selle kirjutas_________ ___________________ .
V printsess, põskhabe, oleksin, müüa, aga, uuesti, tähtsaid, õues, missugusesse, ega, altkulmu, maost, kunste, karjaste, puuoks, raius, hiiglaslikke, läksid laia maailma, seiklusi, meesteks, paikselt elama, üles, nupukusega, ükski, omavahel, kostmist, reisiplaan, eide, kutsutakse, heidetakse, kaks ämbrit, jõudis ise koopasse, nõia, neiukesed, majja muretsetakse, kumbki, usutakse oma jõusse, koopauks, klaasis, imekübar, ülegi, purskas nutma, tõlkinud, otsustasid, Egiptusesse, täielikult, kaua, seitsmes, vanglasse, jõulutoimetustega, ahjus, prantsatas ojja, korstnasse, tuisk õues, kaeblikult uluma aias, esimest, rõõmsasti, lõpuosa katkendeid, põikpuule, klassiuks, peaksid, üksainus, tegijaid, inimestel, ei mõistnud, leiad mujal süüa, arvatavasti Kibuvitsaorus, peaaegu, vanamehe heatahtlik suhtumine VI Maailm meie ümber on imeline ja lõputu. Elu aga igal üksikul juhul üürike. Keegi ei saa ise valida, kus ja millal ta siia ilma tuleb. Valida saab vahest üksnes seda, millist elu elada. Argipäevaaskeldustes kaob huvi ümbritseva maailma vastu kiiresti. Ometi on see uskumatult põnev. Raamatu, mida Sa praegu käes hoiad, idee tekkis mul juba ammu. Lihaks sai see aga alles koos kunstnik Kersti Linnamägiga. Mitu aastat ühtepanu avaldas ajakiri Põhjanael jutte ja pilte imeloomadest, kellest osa olen paigutanud ka sellesse raamatusse. Nende kaante vahel on palju seesuguseid loomi, kellest enne eestikeelses trükisõnas suurt juttu pole tehtud.
Peeter Ernits. “Ei või olla” VII Jänesekari pidas üheskoos nõu, miks keegi neid ei karda, nemad aga peavad kõiki teisi kartma.Ja vaenlasigi on neil kole palju. Sageli päästavad ainult väledad jalad neid kiskja kätte sattumast. Jänesed leidsid, et neile on ülekohut tehtud ning nende elu on alati hädaohus, ja otsustasid end lähedal olevasse jõkke üheskoos ära uputada. Läkski jänesekari pikkade hüpetega jõe poole. Selle ääres asuva suure põõsa alla oli lambakari palava päikese eest varju pugenud. Lambad ehmatasid jänesekarja tulekust hirmsasti ja pistsid jooksma. Jänesed nägid suure üllatusega, et neid ka keegi kardab. Hakkasid kõigest jõust naerma ja naersid nii, et mokk läks lõhki. Sellest ajast peale ollagi jänese mokk katki. See on eesti muistne rahvajutt, mida on lastele alati räägitud. Rahvajutt Võimalikke lisaülesandeid, enne midagi kordamata. 1. Mida tead märgistatud sidesõnade kohta? 2. Sõnasta reegel liite -gi kohta. Näiteid. 3. Mis reegli järgi on kirjutatud sõna leidsid? Näiteid. 4. Miks kirjutatakse varju, lambad? Näiteid.
VIII Maaelu tüütas kirbu lõplikult ära. Ta võttis nõuks linna elama asuda. Linnateel tuli talle kärbes vastu. Teretamise järel küsisid nad nagu vanad sõbrad kunagi ka üksteise elu ja reisi järele. Kirp jutustas kärbsele oma käigu põhjuse ja laitis maaelu: ”Minusugusel peenel mehel ei ole seal enam kuidagi võimalik läbi saada. Sulane magab palja pingi peal. Ma läksin juurde, hammustasin korra suure nälja kustutuseks, aga sulane keeras unisest peast teise külje ja mina jäin peadpidi pingi ning magaja küljekontide vahele. Karjusin küll, aga ta ei kuulnud midagi, norises edasi. Suure hädaga pääsesin sealt ära, pea oli mitu päeva veel paistetanud. Kui ma ennast enneaegu ära surmata ei taha lasta, siis pean küll maalt pakku minema ja linna elama asuma.”( Rahvajutt)
IX Kärbes kiitis kirbu nõu heaks ja ütles:”Linnas patjade sees sul peavalu küll karta pole.” Küsis siis teise käest maalemineku üle nõu ja jutustas, miks linnaelu maha jätab. “Linnas on kõik söögid-joogid kinni kaetud küll kapis ja keldrite sees. Käisin köögis, kus süüa tehakse. Lendasin taldriku äärele, et tühja hinge sisse natuke iva saada. Aih! Köögitüdrukul oli lehtedega vits käes ja hakkas sellega lõhkuma. Vaata, üks silm jookseb praegugi vett ja teise tiiva küljest on tükk välja löödud. Mul on jälle nõu maale elama minna. Kõik söögid seal talupaigas lahti ja leib enamasti alati laual. Lehtedega oksa ei ole kellelgi aega tooma minna, millega mind puruks peksta.” Tuttavad jätsid teineteisega jumalaga, soovisid uuel kohal head õnne, lahkusid ja läksid — kirp linna, kärbes maale . (Rahvajutt)X Heategu ei roosteta. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. Nälg näitab, oht õpetab. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus. Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees. Tegijal tööd, magajal und. Uhkus ajab upakile, kõrkus käima käpakile. Ega iluga elu elata ega punaga putru keedeta. Kes kassil kala annab või vaesel lapsel võileiba! Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki. Ülekohus lööb omaenese peremeest. Igal linnul ise laul. Argpüks kardab oma varjugi. Julge päralt on maailm. Väsib ära äkiline, peab vastu pikaline. Sõpra tuntakse hädas. Laiskus ja hooletus on vennaksed. Kohus nõnda, kui mõistetakse, õigus nii, nagu tehakse. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe meel.Ühte tundi tuluta ära iial kuluta. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd .Võimalikke lisatöid, enne midagi kordamata. 1. Nii esimene kui ka viimane vanasõna on meile kõigile väga tähtis. Palun seleta neid. 2. Mida tead märgistatud sidesõnade kohta? 3. Mida erandlikku on tegijanimes tegijal? 4. Reegel liite -ki kohta. Näiteid. 5. Reegel liitsõna õigekirja kohta. Näiteid. 6. Sõnade sõpra, homseks õigekirja põhireegel. Näiteid. |