ENN VETEMAA ( 20. VI 1936 )

Eesti kirjanik. Õppis TPI-s keemiat ja Konservatooriumis kompositsiooni.

Vetemaa värsse ja jutustusi hakkas ilmuma ajalehtedes ja ajakirjades alates 1958.aastast.

Novellis "Uus elektrik" (1961) saab alguse üks Vetemaa loomingu ideelisi põhimõtteid – inimese väärtuse probleem. Skeemipuhtalt tuleb see ilmsiks kõlblusprobleeme käsitlevas "Monument" 1965.

Üks Vetemaa püsiprobleeme on eetika murenemine, mis seab küsimärgi alla kogu sotsiaalse ja tehnilise protsessi. Õilsad eesmärgid – areng, heaolu, vabadus pöörduvad iseenda vastandiks, kui nende nimel kasutatakse ebakõlalisi, inimest alandavaid vahendeid.

Tuntumaid näidendeid on komöödia "Püha Susanna ehk Meistrite kool" 1974. Kesksel kohal on moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Juhtmõte on: hea ja kurja igavene võitlus. Kurjal on see hea omadus, et ta iseennast õgib, kurjad inimesed ei hoia kokku.

Peategelase Anne- Mai muuseumitaolist korterit remontivad haltuuramehed Anton ja Eduard lähevad omavahel tülli, nad seavad teineteisele lõkse, saavad raskeid vigastusi. Anne- Mai on korraga lihtsameelne ja läbinägelik, eluvõõras vana daam ja niiditõmbaja. Haltuuramehed esinevad tavaliselt paaris. Koomiliselt mõjuvad nii nende sarnasus kui ka erinevus. Näidendit läbivaks kummalistes kordumistes läheb usutav üle usutamatuks. Koomilise peamiseks allikaks on eri eluhoiakuid kandvate tegelaste suhtlemise haakumatus, üksteisest möödarääkimine. Haltuuramehed Anton ja Eduard kehastavad haltuuramentaliteeti. Anne-Mai reageeringud on üllatuslikud, püandikad ja vastuolus argiteadvusliku käitumisega, just siin sünnib intellektuaalne huumor ja grotesk. Näidendi tegevustik juhib Anne-Mai vaimse üleoleku ning inimarmastuse võidule rumalkurjuse ja ahnuse üle.