TEATRI TEKKIMINE KREEKAS. DRAAMA . TRAGÖÖDIA. KOMÖÖDIA

5.saj.e.m.a. juhtiv kirjandusliik DRAAMA, milles jutustus sündmustest asendub nende näitliku esitamisega.

Draama alged rahvaluules ja tavades. Kommetes tähtsal kohal miimilist laadi mängud. Iseloomulikuks jooneks maskeerimine, jumala või looma maski kandmine ( selle olendi omadustega samastamine).

Väga levinud Dionysose kultus. Sümboleiks luuderohi, viinapuu, sikk. Tõrvikute valgel öised riitused .

TRAGÖÖDIA sünd langeb 5.saj.keskele, mil THESPIS lisas Dionysose auks korraldatud pidustustele näitleja: Kooriga kahekõne. Esialgsel kujul koorimeelika haru. Edaspidi kasvas draamaelementide tähtsus.. Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes tragöödia, komöödia lähteks said lõbusailmelised laulud.

Tragöödia omandas uue sisu. Peamiseks aineks kreeka müüdid, kuid kangelaste vooruste ja vägitegude kõrval rõhutatakse inimelu kannatuslikku külge.

Tragöödia edasises arengus väheneb koori osa, kasvab näitleja osakaal ja suureneb näitlejate arv. Tragöödia algab proloogiga, koor, näitlejate dialoogid. Lõpeb viimase episoodi ja koori lahkumisega.

Suurte Dionüüsiate käigus esines kolm poeeti, igaüks nelja teosega – 3 tragöödiat ja 1 komöödia. Autor lõi ka muusika ja lavalise liikumise.

Etendused päeval, teatrid hiiglasuured. Teatrilava peaosa oli orkestra. Kohad pealtvaatajatele orkestra ümber poolringis astangutena.

Suurimad tragöödiakirjanikud AISCHYLOS, SOPHOKLE JA EURIPIDES.

Tragöödiast areneb KOMÖÖDIA. Sai nime pilkelauludest Dionysose pühadel. Pidutsejad maskeeritud, viskasid kõigi üle nalja. Eriti võimumeeste üle. Sellest sai alguse poliitiline satiir.

Spartas arenes igapäevast elu ja olustikku kujutav komöödia – koomiline jant, sellega liitub ka müütide paroodia.

Komöödiat esitasid koor ja kolm näitlejat, lisaks tummtegelased ja saatjaskond. Korraldati ka komöödiakirjanike võistlusi.

Esindajaks ARISTOPHANES. 11 komöödiat "Linnud", "Konnad", "Ratsanikud" – Peloponnesose sõja raskuste ja talurahva vaesumise vastu.