KARL EDUARD SÖÖT ( 26. XII 1862 – 1. XI 1950 )

Eesti luuletaja. Ta on loonud tundeergast kodu- ja loodusluulet, romantilisi eleegiaid ja ballaade. Tema luulet ilmestab nukrutsev alatoon. Söödi tähtsamad kogud on "Rõõm ja mure", "Saatus" ning "Mälestused ja lootused". Rütmikindla ja laululise laadi pärast on Söödi luulet palju viisistatud. Armastusluuletusi iseloomustab kelmikas mõistuütlemine.

19. sajandi lõpuaastail kirjutatud luuletuses väljendub allegooriliste kujundite kaudu luuletaja valulik mure kodumaa saatuse pärast – "Ainus", "Pärast hallaööd", "Must lind", aga ka tulevikulootus.

"Varas" 1890

A’age taga, võtke kinni
võõras neiuke,
kes me õuest mööda sõitis
praegu kiireste.

Eks te näinud, kas tal oli
vankris midagi?
Tunnen, ta on ära viinud
minu südame.

A’age taga, võtke kinni
varas-neiuke.
Et ma jälle kätte saaksin
oma südame!