AUGUST SANG ( 27. VII 1914 – 14. X 1969 )

Eesti luuletaja. Sündis Pärnus, õppis Tartu ülikoolis.

Värssidega jõudis Sang trükki 1933. Esimestes kogudes tutvustas ta end romantiliselt meelestatud, inimese enesetunnetuse ja eneseteostuse probleemidele keskenduva tõe- ja õnneotsijana. Noore Sanga lüürika kaitses demokraatlikke ideaale, sotsiaalset õiglust ja vaimsete väärtuste poole püüdlevat valmivat haritlaskonda, taunis kõike isiksuse vaba arengut kammitsevat. Nukra irooniaga jälgis kirjanik indiviidi sisenõrkusi, valmisolekut mööndusteks väikekodanliku ebamugavuse kasuks. Sanga varasemat luulet valgustavad romantiline trots ja usk inimese võimalustesse.

Sanga aktiivne luuletahe elustus 1950. aastate teisel poolel. Sang lõi nõudlikust eetikast kantud kodanikulüürikat, milles analüüsis põhjalikult umbset lähiminevikku, rõhutades seejuures igaühe vastutust toimunus, ning kutsus julgelt kaasa aitama painajatest vaba, humaanse tulevikuühiskonna saabumisele.

Kõik on nii sinine, sinine, sinine:
silmad ja taevas ja meri.
Terve nädal – suur sinine esmaspäev.
Soontes on sinine veri.

Vaata maailma kui aadlik,
kelle aardeil pole otsa ega äärt.
Kõik selge, soliidne, paraadlik
ja natuke naeruväärt.

Aga jääkoore all, seal tuikab
nagu haige hambanärv.
Kõikidest värvidest mulle on ikkagi armsaim
tule, vere ja mässu värv.