HANDO RUNNEL ( 24. XI 1938 )

Eesti luuletaja. Õppinud EPA-s agronoomiat. Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne.

Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline, see kriitika lähtub irooniast mitte konkreetse inimese, vaid teatud mentaliteedi või sotsiaalse nähtuse üle "Vaikne strateegia".

Runneli luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Alguse kogudes on kodumaa lähimõisteks koduküla "Kodumuld". Kodust ja kodukülast väljaminekuga avanevad luuletajale tõsised ja keerulised sotsiaalsed nähtused. Süvenevad ta arusaamad ajaloolisest tõest ja rahva saatusest, kodumaapildid saavad traagilise, iroonilise ja groteskse ilmingu "Võllalaul", "Äbariik". Ei ironiseeri kodumaatunde, vaid võltspatriotismi ning valedega ehitud kodumaakujutluse üle.

Ei mullast sul olegi enam suurt lugu,
kui kõndima õpid parkettide pääl,
sääl ununeb loodus ja loomise lugu
ja kõrvadest kustub sul põldude hääl.

Võib-olla sul sügavas kripeldas sugu,
kui õhtuni mõttesse mõlgutad pää,
kui küsid, kas kividel kängub su sugu,
kui pooleni ööni sa unne ei jää.

Üks mõte toob teisele mõttele ainet
ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd,
kõrv eristab eetrist vaid lõputut lainet,
kui külmast kapist tood jahedat jääd.