PAUL-EERIK RUMMO ( 19. I 1942 )

Eesti luuletaja. Sündis Tallinnas ja õppis Tartu ülikoolis kirjandust.

Rummo alustas luulekatseid koolipõlves, avaldas esimesed värsid 1957. Elavat tähelepanu äratas 1962. aastal ilmunud debüütvihik "Ankruhiivaja". Selle kogu luulet kannab nooruslikult reibas elutunne ja lootusrikas kooskõlalisus.

Kogus "Lumevalgus... lumepimedus" kasvas seni varjundavalt esinenud traagiline tunne ja tusameel valdavaks, avaldudes indiviidi enesetunnetuses, suhetes lähema ja kaugema ümbrusega, isamaaga ning lõpuks kogu inimkonnaga.

Monumentaalsemas vormis kokkuvõtte sellest arengujärgust tegi Rummo lüürilise põhikoestikuga filosoofilises draamas "Tuhkatriinumäng" (1969), mis keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile.

1960-ndate aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. Uuenenud poeetilises stiilis eelistab Rummo argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu.

Ma olen nii mööduv
kurtis tüdruk merele
oi mis ma teen
sa oled igavene

ma paistan läbi kui sina
kurtis tüdruk aknale
oi mis ma teen
kõik näevad mu südant

ma avanen kui sina
kurtis tüdruk uksele
oi mis ma teen
päike astub sisse

ma olen nii väike
kurtis tüdruk päiksele
oi mis ma teen
sa oled nii suur

ma olen nii rumal
kurtis tüdruk targale
oi mis ma teen
kõik on nii targad.