ROOMA TEATER PLAUTUS .TERENTIUS

Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal. Publiku jaoks varikatused: Teatrid olid ilusad tühjad kestad, vaatajatele pakuti surevat kunsti. Ei saa võrrelda varasemate aegadega. Teatrites mängiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine. Kreekas näitlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu.

Kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit PLAUTUST ning TERENTIUST. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad.

PLAUTUSELT on säilinud 20 näidendit, põhiliselt tõlkis ja mugandas. Kirjutas komöödiaid nüüdseks kaduma läinud kreeka originaalide järgi, kandes tegevuse üle Rooma ja sobitades selle Rooma elu ja kommetega. Tegelased aredad tüübid: Nende hulgas hooplev sõdur, ihnur, parasiit. Tema näidendid mõjuvad paremini mängides kui lugedes.

Originaalsem ja tugevam kirjanik oli Aafrikast pärit vabaks ostetud ori TERENTIUS. Parem haridus. Säilinud 6 komöödiat, sisaldavad vähem vihjeid kohalikele oludele, süzeed ja dialoog universaalsemad

VERGILIUS. BUCOLICA. AENEIS

VERGILIUS pärit Itaaliast, õppis retoorikat, viljeles karjaseluulet(Bucolica). Paistab silma hingestatud meeleolude ja voolava värsi poolest. Õpetusliku sisuga poeem "Georgika", milles ülistab maaelu, põlluharimist ja moraalset väärtust.

Peateos heroiline eepos "Aeneis", koosneb 12 laulust. Kirjeldavad Aenaese

Eksisõite ja seiklusi enne Latiumi jõudmist, Trooja langemist, Aenease ja Dido armastuslugu, võistumänge isa mälestuseks Sitsiilias, Aeneast manalas.

Dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine, valitseb tugev tendents kuulutada tulevase Rooma riigi suurust, see ajendab Aenease tegusid.

PETRONIUS

I sajandil m.a.j. on rooma kirjanduses uudseks nähtuseks ilukirjandusliku proosa tekkimine. Selle esimeseks mälestusmärgiks on katkenditena säilinud satiiriline seiklusromaan "Satiricon", mille autoriks on tõenäoliselt keiser Nero õukonnas tähtsat osa etendanud GAIUS PETRONIUS ARBITER, kes enda ebasoosingusse langedes 66.a. tappis. Tema teose kuulsaim osa on keiserliku Rooma tõusiklikke uusrikkaid vaimukalt pilkav "Trimalchio pidusöök"