FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (26. XII 1803 – 25. VIII 1882)

Eesti kirjanik ja arst. Lõpetas Tartu ülikooli, töötas arstina Võrus, kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit"

Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi.

Tema elutööks on eepos "Kalevipoeg", eesti rahvusliku kirjanduse alusteos, mis oli ideoloogiliselt erakordselt mõjukas. See on eleegiline teos, kus peategelase saatusetraagikaga seostuvad tema ema ja Sulevipoja ja Alevipoja surm ning lõpuks eesti rahva alistumine raudmeestele. Vabadusidee kõrval on eeposes ulatuslikumalt väljaarendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe , õiguse jt ideed. Kalevipoeg on keeruline karakter. Ta pole ainuüksi mingi sümbolkuju, vaid on vastuoluliste omaduste ja tundeeluga inimkarakter, kelle tugevate ning positiivsete joonte kõrval ilmnevad ka nõrkused ja saatuslikud eksimused.

"Eesti rahva ennemuistsed jutud"

Pildi, värvi- ja fantaasiarikkad. Neis on säilinud rahvaluuleline põhi. Teemadeks on rikaste ja vaeste vastuolu, peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted, rahva

eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse.

"Vaeselapse käsikivi" 1864

Vaeslaps peab tegema päevast päeva ränkrasket tööd vähese söögi eest. Soome targa kaasabil saab ta isejahvatava käsikivi omanikuks, mis tema elu palju lihtsamaks teeb. See aga ei anna ta ahnele perenaisele asu. Püüab käsikivi varastada, aga põleb ise ära.

Vaeslaps aga saab uueks perenaiseks. Nii saavad nii ahnus kui ka headus oma palga.