KÕNEKUNST ANTIIKAJAL

CICERO ( 106 – 43 e.m.a.)

Oli aastal 63 konsuliks. Sellesse ajajärku langes Catalina riigipöördekatse ja selle paljastamine. Cicero pidas oma 4 kuulsat kõnet Cataliina vastu. Poliitiliste vastuolude tõttu ta riigimehenimi tuhmus. Pärast Caesari tapmist pidas seeria kõnesid Marcus Antoniuse vastu, kahtlustades teda ainuvalitsemise püüdes. Tapeti Antoniuse käsul.

Poliitiliste kõnede kõrval väärivad tähelepanu kohtukõned: näiteks poeet Archiase kaitseks; ka kõnede kujul koostatud arutlused kõnekunstist.

Kõnedele annavad sära elav kujutlusvõime, teravmeelsus, improviseerimisoskus, rikkalikud teadmised.

On säilinud ka katkendid filosoofilistest dialoogidest "Scipio unenägu". Tutvustavad vanade roomlaste maailmavaadet ja mõtteviisi.

CAESAR ( 100 – 44 e.m.a. )

Kõnekunsti alused omandas Roomas ja Rhodosel. Laialdased teadmised filoloogias. Põhimõtteks kujunes lihtne "puhas" keel. Sõnade valikut pidas kõnekunsti aluseks.

Säilinud 2 teost:

"Märkmeid Gallia sõjast" koosneb seitsmest raamatust ja on pühendatud Gallia alistamisele ning retkedele Germaaniasse ja Britanniasse. Autor püüab veenda roomlase sõja tarvilikkuses. Teos köidab lihtsuse, selguse ja esituse voolavusega, pakkudes väärtuslikke andmeid gallialaste ja germaanlaste eluolust.

"Märkmeid kodusõjast" käsitleb kodusõja tema ja Pompeiuse vahel jäi lõpetamata.