JAAN KAPLINSKI ( 22. I 1941 )

Eesti kirjanik. Lõpetas prantsuse filoloogina TRÜ.

Loomingu põhiteema on inimese traagiline eraldatus tõelisusest ja selle ületamise võimalused looduse ja kultuuri mõistmise kaudu.

Luulet läbib mõte maailma ühtsusest: kõik olemasolev on omavahel seotud ning iga üksikosa kannab endas tervikut – kõiksust. Eriti selgelt väljendub see inimese ja looduse vahekorra mõtestamisel ( "Üks kuningas oli kord maata"). Looduse osana kannab inimene vastutust kõige elava eest.

Luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud. Sageli on ühes luuletuses põimunud abstraktne arutlus, konkreetne kirjeldus, jutustus ning fantaasiarikkad kujutluspildid ("Tolmust ja värvidest ").

"Üksainus maa on maailmas" 1965

Üksainus maa on maailmas
üks maa keset soolast vett
üks maa kahes uskmata silmas
maa mis polegi silmapett
üks maa on sündinud merest
silmapiiride vahele saar
see liiv on kivist ja murest
aga rõõmust on vikerkaar
kes mõõgale astus jala
peab meeles teid meri ja maa
las seni on sõna kui kala
kes lendab ja vette ei saa
las olla täna ja eile
las hargneda homsed neist
üksainus tõde meile
las olla et polegi teist
maa meis ja maa maailmas
keste sügavas soolast vett
vikerkaar kahes uskmata silmas
seitsmevärviline silmapett