Sügise sünnipäev

 

Käesolev ürituse kava on sügise sünnipäeva tähistamiseks. Päev on planeeritud nii, et igas tunnis on läbivaks teemaks sügis ning selle teemaga seonduvaid teadmisi püütakse anda võimalikult mitmekesisemalt. Pärast tunde on kavas ühisüritus kõigile lastele 1.-3. klassini, kus on esinemisi, valmistatakse sügisele kingitusi ning tantsitakse.

Eeltöö:

On õpitud selgeks esitamisele tulevad laulud ja luuletused, ka peol kasutatavaid laulumänge on lastega varem mängitud. Pargist ja metsast on kogutud värvilisi lehti, oksi, tammetõrusid ja kastanimune, sest lastele on antud juba varem ülesanne valmistuda ruumikaunistuste tegemiseks. Ülesanne on klassis läbi arutatud ja vajalikud vahendid (käärid, noad, vaasid jm) tuuakse enne pidu saali ning pannakse oma klassi numbriga laua juurde.

Vanematest klassidest kutsutakse 3-5 õpilast nooremate töid hindama, nende ülesandeks on jälgida töö käiku ja leida iga töö juures midagi kiiduväärset, millega laste tööd ära märkida ning autasustada.

Autasustamiseks muretsetakse maiustusi ning puuvilju, need on paigutatud kandikule ja ootavad kõrvalruumis.

Pidu:

Muusika mängib.

Eesriie avaneb ja muusika vaikib.

Lavale astub esineja ja loeb luuletuse “Sügisevärviliseks” (Erika Esop)

Peojuht

Lapsed

Tere, mina olen sügiseema!

Ka mina olen sügise saabudes rõõmsad sügisvärvides riided saanud. Mis puu veel nii värviline olla saab kui mina? Muidugi vaher! Aga kas te teate, miks puu lehed lähevad sügisel värviliseks?

Leheroheline laguneb sügisel ja ilmubki nähtavale kollane värvus, mis on seal kogu aeg olnud. Punane värvus tekib aga sügisese jaheduse ja päikesekiirguse mõjul. Igal sügisel on vahtralehed värvunud isemoodi. See tuleb ilmadest.

Kui sügisel on kaua olnud soe ja äkki läheb külmaks ning jääbki nii, ei ole vahtral aega värve segada ja lehed lähevad kohe kas kollaseks või pruuniks, aga kui sügis on pikaldane ja parajalt jahe, kuid päikseline, siis on puud kõige värvikirevad.

Igal sügisel tähistame 23. septembril sügise sünnipäeva. Igal aastal algab ta erineval kellaajal, seda saate ka kalendrist vaadata.

Ei ole ühtki teist aastaaega, mis oleks oma andidega nii rikkalik. Aias on viljapuud täis õunu, pirne ja ploome, aiamaal on kapsad, kaalikad, porgandid ja veel palju muud. Põllul on viljad ja kartulid, metsas seened ja pähklid, rabas pohlad, soos jõhvikad.

Kuulamegi nüüd, kuidas on sügist kirjeldanud luuletaja Ott Arder (luuletus “Sügis”)

Kes pani tähele, millega sügis meid kimbutada võib?

 

Jaa, vihma sajab sügisel tõepoolest sageli. Mis me siis jalga paneme?

 

Nüüd kuuletegi laulu “Kummisäärik”

Ma kuulsin enne, et kellelgi oli õpitud tore luuletus sügisest. (Leelo Tungal “Igal sügisel”)

Peale pilvikute, millest te luuletuses kuulsite, võib metsast veel üht-teist leida. Sellest laulavad meile 3. klassi lapsed. Kes seda laulu teab, võib kaasa laulda ja plaksutada. ( Laul “Mehike metsas”)

Mulle on teile üks mõistatus: mõista, mõista mis see on? Hoone rooga täis, katust pole peal?

Aga teine mõistatus on raskem, kuula hoolega. Sada-sada, tuhat-tuhat, ühe sidumisega seotud?

Te olete seda kõik täna näinud ja ta on sügisega seotud.

Oi kui taibukad te olete! Järgmiseks sügise sünnipäevaks pean küll raskemad mõistatused välja mõtlema. Selle kohta on meil ka üks laul. (“Lõikuse laul”)

Kas te ise ka mängida tahate? Meil sobiks nüüd samuti minna rukist lõikama. (Laulumäng “Me lähme rukist lõikama”)

Pärast hoogsat ringmängu võime korraks istuda ja puhata. Mida teevad sõbrad siis, kui kellelgi on sünnipäev?

Muidugi ka meie teeme täna sügisele kingitusi. Teil on kogutud palju materjali, millest saab teha toredaid kaunistusi.

Iga klass leiab oma koha klassi numbri järgi ja asub tööle.

 

Nüüd on teie kingitused valmis saanud. Olete olnud leidlikud ja tublid. Nii kaua kui ˛ürii teie töid vaatab, võime meie laulda ja tantsida. Enne oli juttu sellest, et praegu on aias palju sügisande, aga meil on üks ringmäng ka – õunake. Teeme suure, suure ringi nagu suure aia. Kes läheb ringi sisse? (Ringmäng “Õunake”)

Kas jalad said tantsida? Aga käed? Laseme kätel ja jalgadel veel tantsida (Ringmäng “Lapaduu”)

ˇürii on teie tööd üle vaadanud ja tahab teile nüüd autasud üle anda. (Järgneb tublimate autasustamine)

Kas olete väsinud? Kas jõuate veel kaks sammu astuda? Oi, aga kes oskab tantsida “Kaks sammu sissepoole”? Need, kes jõuavad, otsige kiiresti paariline! (Mängulaul “Kaks sammu sissepoole”)

Kas kõigil on tuju hea? Siis võime selle lauluga oma peo ka lõpetada. Tulge kõik ringi. Teeme suure, suure sõprusringi. (Laul “Kui sul tuju hea”)

Ilusat sügist teile kõigile, aitäh ilusate kingituste eest. Ma kuulsin enne kuidas sügis sosistas, et ta tahaks teie kingitusi siin koolimajas vaatamas käia. Ma arvan, et me leiame neile siin päris parajad kohad.

Tere!

 

 

Kirjude lehtedega! Õuntega! Vihmaga!

 

 

Kummikud! Saapad!

 

 

Ait! Viljapõld!

 

 

 

 

Viljavihk!

 

 

Jaa!

 

 

Soovivad õnne! Teevad kingitusi!

 

 

 

 

Lapsed leiavad oma klassi numbriga laua ja asuvad tööle oma kaasavõetud materjaliga (puuoksad, lehed, lilled jm)

 

 

 

 

Jaa!

 

 

Ei! Jaa!

 

 

 

Jaa!