POOLITAMINE
Poolitamine on sõnaosa viimine
uuele reale. |
1. Üksikut
tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale:
õpi-last, ilu-sa, elut-seb, ühis-tu, vaia,
meie, kee-mia
2. Uus rida algab ühe konsonandiga:
taht-sin, vars-ti, kir-jan-did, ot-si-tak-se,
soos-se, klas-sis, kol-man-das-se, or-kest-ri,
korst-nast, vintsk-le-mas
3. Pikk vokaal ja diftong kuuluvad ühte silpi:
kuu-la, lau-lud, koe-ras kau-gelt, tai-nast,
ee-mal, ai-sa, oo-ta-ja
4. Kolmest vokaalist viimane kuulub järgmisse silpi:
vii-ul, lai-ad, lau-aks, hoi-us, hüü-ust, lüü-ak-se, uu-es-ti
5.Puhtalt soovituslik on liitsõna poolitamine võimaluse korral
liitumiskohalt
(mõnikord on see arusaamise huvides lausa kohustuslik):
klaas-uk/sel, kir/ja-ümb/rik, luu/le-au/hind, osa-ühing, raud-uks,
aed-uba,
Kõrb-oja, lau/lu-isa, vask-uss, alam-aadel, har/jas-ussid,
______________________________________________________
_______________________________________________________
Eesti keeles on olnud tavaks mitte poolitada nii, et silpi
alustab täishäälik (vaata 4. reeglit) või et omaette silbi moodustavad vaid
täishäälikud (ee-mal, ai-sa).
Sellistel juhtudel peab iga kirjutaja ise otsustama, kuidas toimida. |
KÕIGE ENAM JÄTA MEELDE, et
1) üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle ka järgimsele
reale,
2) konsonantühendist läheb uuele reale vaid viimane konsonant
(välja arvatud liitsõnad: alg-klass, vär/vi-plii/ats, kiir-tramm
jne).
Vaata tähelepanelikult, kuidas saab (ei saa) poolitada:
ühe-too-ni-list,
ing-li-se keel, udus-se, maj-ja as-tu-ma,
esi-meest, krohv-gi, hõlp-sas-ti, ahe-lik, püüa lib-li-kat,
müüak-se (müü-ak-se) komp-vek-ke, oli ka saia müüa,
ta-he-tak-se siia tuua, kär-mas müü-ja, viiu-li (vii-uli)
and-ja, käiak-se (käi-ak-se) pro-þek-to-ri val-gu-sel,
psüh-ho-loo-gia, köi-tev po-pur-rii, zoo-loo-gi aia-maa,
pen-sio-nä-ri plas-ti-liin, apel-sin Aaf-ri-kast, Aa-sia ulu-kid,
Riia toom-ki-rik, Ing-lis-maa ku-nin-gan-na, araa-bia numb-rid, akt-sia-selt-si koos-olek,
üle-olev amet-nik, eten-du-se-le
ap-lo-dee-ri-mas, oli see vast pauk, ema ei ole ai-as nii kaua, ühis-kond-lik-ke
ar-va-mu-si, lüü-ak-se vai-ad maas-se,
tüd-ru-kus-se ar-mu-nud üli-õpi-la-ne, Ees-ti Eks-press,
güm-naa-siu-mi (güm-naa-si-umi) head al-ma-nah-hid,
olüm-pia-män-gud Tal-lin-nas, oma-va-lit-su-se is-tung,
klaa-si lih-vi-ja, iga-üks all-üür-ni-kuks, Kad-ri-org, üle
pui-es-tee, poo-le-tei-se-aas-ta-ne, ära ole arut-le-mi-sel
na-pi-sõ-na-li-ne, re-vo-lut-si-oon, ak-tu-aal-ne,
eba-õig-lu-ses-se suh-tun tau-ni-valt
LISANÄITEID:______________________________________________
__________________________________________________________
__________________________________________________________
__________________________________________________________
Palun tõmba püstkriips poolituskohale. Parandades kasuta teist värvi. Vabadele
joontele tekstide all tee palun alati vigade parandus.
56. Kui Jaanus esimest
korda läbi kitsa, pimeda Harju tänava
Tallinnasse sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba
poeg, poolkohkunult, poolkurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid,
mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilksatasid.
Jaanusel oli tundmus, kui pigistaks keegi tal kõri kinni. Aga ta
harjus ja õppis talvel visalt.
E.Bornhöhe
___________________________________________________________
___________________________________________________________
___________________________________________________________
57. Tugev Vahur ehitas
enesele metsa sisse majakese, oli aga
liiga laisk, et põldu harima hakata. Ta luusis mööda metsi ja
toitis ennast jahisaagist. Tema kõige suurem lust oli kiskjaid
elajaid hävitada.
Tema haruldane kehajõud tegi teda kaugel ümberkaudu
kuulsaks ja tema nimi ning teod elasid saja võrra suurendatud
kujul kaua rahvasuus. Räägiti temast, kuidas ta kord terve
hundikarja, kes kibeda külma ajal ta kallale kippunud, palja
käega ära kägistanud.
E.Bornhöhe
________________________________________________________
________________________________________________________
________________________________________________________
58. Neid ja muid
muinasjutte rääkis rahva suurendav suu
tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad
elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja
maha pööratud orjapilk pajatas: ”See oli tema. Meie seda
ei või… peame kannatama.” --- “Sa tead, poeg, mina sain
priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma
käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on
pikk kael, kitsad õlad ja lahjad puusad…”
E.Bornhöhe
__________________________________________________________
___________________________________________________________
59. orkestrid, viiulit,
õnneks, eemale, laualt, öeldakse,
numbritesse, naisarst, kirssideks, keerdtreppidelt, hea,
hakkaksin, liivaauk, mäestikule, juurviljaaedadesse,
linttraktor, vankrisse, laia, süüakse, ootaksime, kauaks,
pakkimata, marssimata, rahulikkusesse, laevast, suurt
traataeda, ekstra, võistluste, spordiväljak, aiavärav,
õnnitluste, ülikool, vintsklema, raudnaelu, kuldne, korstnasse,
pronksehted, meiega, Euroopasse, õmblusklass, osavõtjaid, ärakasutamisvõimalustega,
imetaltsaks, jääkarul,
pealiskaudset,koomilisse ooperisse suhtumiseks,
pereema toob jutusse pöörde,näeb toredat stseeni
Mitut sõna ei saa
poolitada?
___________________________________________________________
____________________________________________________________
___________________________________________________________
___________________________________________________________ |
|