Rehepapp kaitseb mõisa vilja

TEGELASED:

Mann – 3.klassi õpilane

Vanaema – umbes 70 aastane

Rehepapp

Krahvihärra

Valitseja

Toatüdruk

Kokk

Tantsutüdrukud

Lauljad

 

Mann: (tuleb jooksuga koolist, viskab koti põrandale ja jopis, nii nagu on küsib ühe hingetõmbega) Vanaema, räägi mulle, kuidas kratid välja näevad ja  kuidas nendega vanasti kulda  kokku tassiti. Mul on ka kratti vaja.

Vanaema: (muheledes) Kes sulle krattidest rääkis? Kas tänapäeval on koolis mõni kratiõpetus ka?

Mann: Äh, sa ei saanud aru. Kratiõpetust koolis kahjuks ei ole, aga õpikus oli üks muinasjutt nendest ja seal oli sees, et need kratid tõid omanikule kõiksugu vara kokku: kulda ja kalliskive ja muud, mida küsiti.

Vanaema: Ah sedaviisi on lood. Ja sa kohe usud seda kratilugu. Oma arvutisse enam ei usugi. Alles eile ütlesid mulle, et sealt saab kõiksugu asju, mida vaja.

Mann: Mis sa kiusad mind. Räägi mulle, palun räägi. Sa ju tead neist. Eks ju! Arvutis neist pole. Juba uurisin. (viskab jope voodile)

Vanaema: Ega nüüd minagi see kõiketeadja ole, aga minu ema rääkis mulle neist lugusid küll, mida ta jälle oma ema käest oli kuulnud. Aga üks lugu tuleb mul praegu meelde küll ja see olevat veel tõestisündinud asi. Aga see pole päris kratist.

Mann: Kellest see on? Kas poolkratist?

Vanaema: See on meie mõisahärrast.

Mann: Millisest, kas sellest meie vallavanemast, keda kõik mõishärraks kutsuvad?

Vanaema: Kuss, rumal laps. Kes niiviisi räägib?

Mann: Kõik räägivad. Aga olgu räägi siis mulle enne kratist ja siis sellest härrast.

Vanaema: Ma tahtsin sulle sellest meie Salla mõisahärrast rääkida, mitte aga meie härra vallavanemast.

Mann: No olgu.Hakka pihta juba. Pliis, pliis, pliis.

Vanaema: Vaata, Krati said need, kes vanapagana endaga nelja tee ristis neljapäeva südaöösel kokku said ja lepingu tegid. Sellega müüsid nad oma hinge vanakurjale ära, sest allkirja juurde nõudis sarvik ka kolme tilka verd.

Mann:  Issand, kui jube. Vanakurat oli siis nagu sponsor, et annab küll, aga tahab ikka midagi endale ka.

Vanaema: Paistab, et sa oled neis äriasjus targem, kui mina praegu. No heakene küll. Ja siis kui oli kõva tuul, said kratid lennata ja vara riisumas käia. Neid ei nähtud.

Mann: See oli siis ju tegelikult  äge. ( Mann hakkab mööda tuba ringi jooksma, tantsima, ise kisab) Olen Kratt, äge Kratt, jesssssss, jeeeeeeeessssssss.

SIIA SOBIB TANTSULINE VAHEPALA

Tantsu lõppedes ühineb tantsijatega Mann ja keerutab ennast laua äärde tagasi.

Vanaema:  Kujuta nüüd seda lugu ette, mida ma sulle jutustan. Veel parem, mine voodisse, ma istun su kõrvale ja räägin. Sina siis vaatad nagu filmi. Suudad sa niiviisi.

Mann: Käkitegu.  (Läheb diivanile, vanaema sätib ennast mugavalt tugitooli).

Vanaema: Minu vanaisa oli olnud mõisas rehepapp, kütnud vilja kuivatamise jaoks seda reheahju. Tulnud vana krahvihärra ise rehepappi proovima, et kas rehepapp vilja välja teistele müüb.

(Vanaema jääb vait ja algab nn. lugu ise osaliste endiga)

Rehepapp: ( tuleb eemalt paras kepp peos ja istub mingile taburetile) Sooh, nüüd võib veidi selga sirutada.  (saab paar korda mõnuga sirutada, kui tuleb härra, kaabu silmile tõmmatud, viljakott käes ja küsib)

Krahvihärra:  Anna mulle seemnerukkit! (küsida just nii ja veidi kange eesti keelega)

Rehepapp: No kust ma võin seda ometigi teitele anda, see jo mõisa oma!

Krahvihärra:  Anna mulle seemnerukkit! Kas kuulsit? Kohhe. Kuulsit!

Rehepapp: No ei saa mette.See  mõisa oma ja jutul lõpp!

Krahvihärra: Ahh sa ai tahha siss mulle mette annda. Egass ma palju tahha. Ainult selle koti osa.

Rehepapp:. Paistab, et see mees ei saa heaga aru. Egas siis midagi, tuleb kere peale anda.

(haarab maast kepi, mille sinna enne oli pannud ja hakkab härrale kere peale andma, see jookseb eest ja rehepapp järel ja muudkui saab pehmele kohale pihta anda. Nii umbes 3, 4 korda )

Katsu, et sa siit kaod. Või tema tahab mind vargaks teha, et ma krahvihärralt peksa saaksin. Oota sa sunnikunahk. Ma sulle näitan!  (haarab viimaks rinnust kinni ja raputab, lahti kohe ei lase)

 Krahvihärra: (palub rehepappi)  Oh,jäta järele, mina olen mõisa ärra!

Rehepapp: Ah sa oled härgega! Sa tahad kõik vilja ää viia!

Krahvihärra: Ma olen parun!

Rehepapp: Ah sa oled suure perega siin! Siis tahte kõik siit ää viia!

Krahvihärra: Ma olen krahviärra. Tulin sind proovima. (Rehepapp ehmatab ja  laseb härra lahti , keerab selja ja pomiseb omaette)

Rehepapp: Oi jessuke, nüid peksetasse mind puruks. (läheb lavalt)

( muusikaliselt sobiks siia mingid trummilöögid ja  kolinad ja nn. raske roki väike lõik)

Vanaema: Hommikul mu vanaisa, see tähendab rehepapp, kütnd jälle ahju, ühe korraga tulnd sinna mõisavalitseja ja ütelnud. ( selle jutu ajal toimub ka sama tegevus)

Valitseja: Krahviärra käskis sind üles tulla!            (läheb ise kohe minema)

Rehepapp: Ohh, ohh! Ega ma sealt enam tervelt tagasi ei tule. Mis mul aga muud üle jääb kui minna. (hakkab minema)

TAAS SOBIKS SIIA TANTSULINE VAHEPALA

Rehepapp: (toatüdrukule, kes talle vastu tuleb, kui näeb teda jba toas, müts peos, mudib seda närviliselt) Ma nüid siis tulin, Valitsejahärra käskis.

Toatüdruk: Kes sa sihuke oled?

Rehepapp: Olen paruni rehepapp.

Toatüdruk: Mis su nimi on?

Rehepapp: Hangu Juhan

Toatüdruk: Lähen kutsun siis härra. ( pöörab minekule, kuid krahvihärra tuleb suure naeruse näoga  vastu, toatüdruk teeb kniksu härrale ja läheb ära )

Krahvihärra: Näed, mees, see siin on sulle. ( annab pitsiga „viina” )

Rehepapp: (mõtleb) Saab mis saab, võtan ää. (võtab ära ja puhub oma varrukale nagu viinavõtul, kui kange on)  

Krahvihärra: Kudas selle rukkivargaga lugu läks?

Rehepapp:  Mis seal minna oli, tahtis rukist saada. Kus minul on anda!  Ütles, et krahviärra on. Ega seda uskuda või!

Kokk: (tuleb sinna ) No kudas teitel on nüüd, kus sii rukkivaras sai öössel?

Rehepapp: Ma sain viimaks aru, et oma krahviärra oli. (selle jutu peale härra naeratab ja läheb minema)

Kokk: Ära usu, ega krahviärra ennast peksta ei lase.

Rehepapp: Olgu või kuningas - kui tuleb kotiga senna, annan aga kandiga kaela!

Kokk: Sul põlnd püssi, olid kaikaga väljas?

Rehepapp: Ega  nüid tuleb kantsik niikuinii. Eks ma oleks võind kasuka piha särgi alla panna. Oleks kergem kannatada.      (kokk vangutab pead ja läheb ära)

Krahvihärra: (tuleb taas naerunäoga ja viipab rehepapile, et see tema juurde tuleks) Tupli mees olet, Hangu Juhan.Teinekort anna veel, kui keegi vargale tahab tulla! Ja see siin on sulle tänutäheks. (annab 10 rubla)

Rehepapp: (imestusest silmad suured) Kümme rubla! Ma pole eladeski nii suurt raha näinud ja nüüd korraga kümme rubla.

Krahvihärra: Ei ole siin immelikku miskit. Olet mehhe eest tööt teint ja väärit tassu.

Rehepapp: Olge te tuhandest terve, krahvihärra, ma ei anna teie vilja mitte kellelegi. ( ise samal ajal taganeb ja teeb härrale kummardusi)

Vanaema: Minu rehepapist vanaisa jäi niiviisi ausaks meheks ja temast sai lõpuks aidamees. Aga aidamees oli juba ise nii tähtis saks, et kõik tahtsid temaga hästi läbi saada ja eks temagi otsinud tutvusi. Nii sai ta sõbraks möldriga, kelle poeg tahtis kangesti krahvihärra tütrega abielluda. Mann, ae! Sa kuulsid ka , mis ma rääkisin? Magab! No maga, maga, lapsuke. Küll sa unes näed oma krattisid ja mis need nüüd olidki, bitid ja baidid (paneb Mannile kerge teki peale, läheb ära).

 

LÕPPU SOBIB LAUL  „KORD ELAS MÖLDER VESKI PEAL” (tšimmai-ruudi-ralla)

või  “Mats alati on tubli mees”  

 

Näidendi kirjutas Tilsi Põhikooli õpetaja Eha Kaljula rahvasuust üleskirjutatud jutustuse põhjal.