MAI
Jaan Paavle

 

Jäi kaugele talv nagu uni,
millest ärgata püüdsid sa ammu.
Rändlindude tulekuni
mõõtsid päevade kasvavat sammu.

 

Kuni kord hommikuvalges
kuldnoka laul rõkkas puult.
Pungade virguvaid algeid
silitas luhtade tuul.

 

Aprill viis lume ja räästad
jää torkivaist nõeltest said vabaks.
Ööd talve veel katsusid päästa,
viimseid hetki ta redutas rabas.

 

Siis avas maivihma soojus
ülase üllatund silmad.
Küntud maa taha päikene loojus.
Ehaleek süütas põlema ilma.

 

Jäi kaugele talv nagu uni,
millest ärgata püüdsid sa ammu.
Rändlindude tulekuni
mõõtsid päevade kasvavat sammu.

 

Ees on tolmunud maanteede kutsed.
Suvi sirutab käe, praotab valla
metsa vaiguse lõhnava ukse...
Laagrilõkete aeg, tule pea,
oma lõõma me silmisse kalla!

Pioneer nr. 5 / 1970.