KEVADEST:

Nüüd valju talve valitsus
on laanes lõppenud
ja kevadine kenadus
nüüd lehiv lille, puud.

Kus eal seisatab mu silm,
on ilu hiilgamas:
nii kaunis, kosutav on ilm,
et kõik on kõndimas.

Nii lahke linnulaulu hääl
nüüd kõlab kaasikus
ja pajupill ja pasun seal
on hüüdmas poisi suus.

Oh hüppa, süda, rõõmusta,
kõik mured kadugu,
keel kõlksu lahke lauluga,
meel mõnul mõlkugu!

Kus kõik on väljas liikumas
nii rõõmsa meelega,
kus linnud okstel kiikumas,
ka sinna jõuan ma.

Seal võidu linnulauluga
ma tõstan oma häält
ja panen hüüdma pasuna
mäe halja harja pealt.

Mu pasun pangu ärkama
kõik Eesti isamaad
ja nende meeled märkama,
kes alles magavad.

Kõik laulgu ühes minuga
ja tõstku rõõmsalt häält,
et kuuleks meid kõik ilmamaad
mäe halja harja pealt.

(Karl August Hermann)