VÕIDULAUL
Eduard Nukk

Hei, heisakem lipud! Nüüd kokku käed;
päev ilusaim Eestile algama peab!
Mu kodumaa kaunimaid aegu kord näed,
ei enam meid orjasta ühegi väed...
Et Eesti on vaba - kõik maailm nüüd teab.

Hei, heisakem lipud ja tõotagem koos:
"Ei vabadusvalgus taas kustuda saa!
Me maa, mis lunastet aegadevoos,
võib püsida - langeda meiega koos!...
Me vannume: vabaks peab jääma me maa!"

Me isade unelmad täitunud nüüd,
kui emade pisaraist tulvunud urn.
Su poole, Suur Õiglus, me ihad, me püüd...
Töö karmis meil lunasta saatuse süü -
Jää vabaks mu sünnimaa meri ja nurm!

Jää jäädavalt vabaks mu sünnimaa laas!
Eks kisenda vendade veri nii soos,
kus vaibaks neil kodumuld - padjaks külm
paas...
Kui muiste - taas lauludest lajagu laas.
Hei, heisakem lipud! Nüüd hüüame koos.

Hei, heisakem lipud, sest Eesti on prii,
nüüd hauas võib hingata jällegi Kalev.
Käed kokku ja sõpruses tõotagem nii.
"Ei Maarjamaad ükski võim orjusse vii!"
Seks valvel ta vaprate poegade malev.

Hei, heisakem lipud! On kadunud öö.
Me rahval on tahe kui karastet raud.
Taas kindlalt kõik mehed nüüd sidugem vöö,
sest ootamas raske, ent aatelik töö...
Küll tuleb siis puhkus, kui sulguvad laud!

Päev laulab. Tähtpäevaluulet koolile ja kodule. - Tallinn: PERIOODIKA, 1996. - Lk. 71-72.