Kalendris 14. veebruarile märgitud valetinipäev on saanud oma nime Rooma keisririigis III sajandil elanud munk Valentinuse järgi. Too olevat laulatanud abiellujaid ristiusu tavade järgi, mis tollal oli aga keelatud, ja ahvatlenud noori mehi sõjaväeteenistusse mineku asemel oma pere juurde jääma. Selle süü eest mõistetud Valentinus surma ja kohtuotsus viidud täide 14. veebruaril 269. aastal.

Hiljem sai Valetinus tuntuks armastajate kaitsepühakuna. Tema mälestuspäeva tähistamine on laialt levinud Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, samuti Ameerikas ja Austraalias. Eestisse jõudis valentinipäeva traditsioon alles hiljuti. Selle tähendus ja sisu on laienenud noorte armastajate päevalt kõigi oma lähedaste meelespidamisele ja saanud ka rööpnimetuse sõbrapäev.

Sõbrapäeva levinumaid kombeid on armsamale kirjakesi, lembesalmi või tervituskaardi saatmine, oma lähedaste ja sõprade meelespidamine südamliku sõna, lilleõie või kingitusega. Valentinipäeva koolipidudel ei unustata käiama panna Amor-posti, et vaid sellel päeval lubatud viisil kellelegi oma salamõtteid läkitada.

Kui on soov oma lemmikut sõbrapäeva puhul kingitusega üllatada, siis valida võib ju peaaegu kõike - kas või näiteks väärtusliku raamatu või soome kelgu – peaasi, et see kingituse saajale tõesti rõõmu teeks. Lähedast inimest, tema harjumisi ja huvisid tundes ei tohiks õige valiku tegemine keeruline olla. Raske on eksida, kinkides lilli, šokolaadi, veini…

Tähtsaim kõige selle juures on meelespidamine, hoolimine.

Ranno Kena