TÄNA ON VALENTINIPÄEV Valentinipäeva tähistamine on meil veel üsna uus komme. Ma ei mäleta, et seda enne II maailmasõda Eestimaal ära märgitud oleks. Veel eelmiselgi aastal puudus paljudes kalendrites märge sellise päeva kohta. Tänavu on lood paremad ja valentinipäev leidnud ka äramärkimist. Vaatasin oma kunagise õpetaja mag. phil. Johannes Silveti "Inglise- eesti sõnaraamatust" järele, mis see valetinipäev õieti on. Valetine- Püha Valetin(us), kelle mälestuspäeval, 14. veebruaril hakkavad inglise rahvauskumuse järgi linnud paarituma. Nii võib kutsuda ka oma südamesõpra ja kallikest või talle valentinipäeval saadetavat kaarti. Kui sellise kaardi saadab teile teie ülemus, siis võib see olla naljatoonis teade eesseisvast vallandamisest või viide teie edasijõudmatusele oma töös. Niisiis - kallike, kallim, südamesõber, postkaart, salm, pilkepilt, hoiatuskiri. Mis olekski halba selles, kui me tänapäeva mobiilside, arvutite, internettide ja tiigrihüpete maailmas leiaksime mahti saata kena käsitsi kirjutatud kaart oma kallimale? Lisaks joonistada veel lõbus pildike, paar luulerida ja panna kaardike posti ka "ei mäletagi miks unustusse jäänud ammusele", sõbrale või vähemalt pool aastat tagasi viimati külastatud vanematekodusse. Oma kauase pedagoogitöö kogemustest tean, et hoolimata ükskõik millistest tehnikaimedest jääb ikka peamiseks nii koolis kui ka igapäevaelus õpetaja ja õpilase, inimese ja inimese omavaheline südamlik suhe. See on elu peamine väärtus, millest sõltub õnnestumine või ebaõnnestumine. Ja miks siis mitte just valentini- või sõbrapäeva puhul just seda kirjakese või kaardiga iseendale ja sõbrale meelde tuletada. |