Kallile sõbrale

Sõprus

Sõprus - selle sõnaga on hoolimatult ümber

käidud, see on kasutamisel nii lörtsitud nagu

sõna armastuski. Aga seal, kus see ülev sõna

tõesti väärtustatud on, seal sünnib midagi

imelist: ühine, sõnulseletamatu aimdus, ühine

veendumus, samasihiline püüe või vahest ehk ka

erimeelsus, aga vastastikuse mõistmise varal, mil

mõistmine ülendab erimeelsusegi kõrgemasse

vormi, üksmeelde.

CARL J. BURCKHARDT

*     *     *

Sõbrad ei ela üksnes harmooniliselt, nagu mõned

ütlevad, vaid meloodiliselt.

HENRY DAVID THOREAU (1817 - 1862)

*     *     *

"Kallile sõbrale" toim. H. Exley