Tähtpäevi aasta algul

UUSAASTA

Kirikuaasta algab neli pühapäeva enne jõule advendi- ehk ootuseajaga. Milliste kiriklike pühadega algab uus aasta ning milline on nende tähendus kristlaste tarvis, kõneleb EELK Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Gustav Piir. Rahvakalendri tähtpäevakommete tutvustused leiame Lauri Vahtre "Maarahva tähtraamatust".

1. jaanuaril saab jõulupühade algusest mööda kaheksa päeva. Lauakalendris nimetatakse seda päeva uusaastaks, rahvakalender kõneleb nääripäevast.

Nääripäeval on Jeesuse nimepäev.

Sageli ei teata, et uusaastapäeval on ka kristlik tähendus - see on Jeesuse nimepäev. Toonases Iisraelis oli kombeks kõik kaheksapäevased poisslapsed ümber lõigata, samal päeval pandi poisile ka nimi. Niisuguse korralduse oli Moosesele kõrberännaku ajal juba ammu enne Jeesuse sündi andnud Jehoova. Luuka evangeelium meenutab toimunut nõnda:

Ja kui kaheksa päeva täis sai ja laps pidi ümber lõigatama, pandi temale nimeks Jeesus, mille ingel oli andnud, enne kui laps sai ema ihusse.

"Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus," oli ingel Gabriel tookord Maarjale öelnud. Nüüd oli see teoks saanud.