Toomapää saavad jõulu väravad lahti tehtud taevataadi poolt.
(Pühalepa)
Toomapäävast oodatakse juba kevadet, sealt olla kuus nädalit
küindlapääva. (Vändra)
Toomapäeval kõnelevad ka loomad. Kord ütelnud hobune teistele
loomadele, et peremees sureb pea ära. Peremees kuulnud seda, saanud sarnase ennustuse
pääle nii pahaseks, et tapnud hobuse ära. Kuid see ei päästnud siiski teda - ta suri
pea. (Rõuge)
Jaan võtab püti, karus kaks, toomas kõik lehmapiima. (Kirbla)
Toomapäeval käidud rannas paatisi ümber pööramas ning iga mehel
olnud lähkriga jõuluõlut ühes, kus siis paatidele jõulumärga oli peale valatud, et
ka neil jõulud oleks pärast rasket tööd-teenistust. (Jämaja)
Tuumapäeväst jõuluni ei tohi mõtsan üttegi puud maha raiu, ossa
katik murda ega muu viisi mõtsa rahu rikku. Kun talun seda tetas, sääl om "mõtsa
paha" selle maja luume pääl (murrab unt suvel eläjit ärä). (Tarvastu)
Samuti ei läinud keegi toomapäeval pikemale teekonnale, sest kardeti
õnnetust. (Simuna)
Toomapäev, see on kolm päeva enne jõulud, siis pidada kõik
pühadekraam valmis tegema, sest siis pidada toidukraam ette lööma, ja aastal otsal.
(Jõelähtme)
Kui toomapäeval seapead süüakse, siis kasvavad sead heasti. (Helme)
Tuumapäe tehakse orste - siis Must-Toomas paneb rasva ligi. Saavad
hästi rasvased orstid. (Viljandi)
Enne toomapäeva sai leib lahti leikatud, mis pühiks tarvis oll, seni
kui pärast kolmekuningapä, siis võis jälle leikada. (Karja)
Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad. (Haljala)
Toomapäevast saadik ei tohi enam tuuleveskit lasta ega ka käsikiviga
jahvatada, sest siis pidada lambad teisel suvel ümber hakkama käima. (Karja)
Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema.
(Vigala)
Toomapäiv olli korstnite puhastamine. Aeti latsi üles, et:
"Minge, vahtke, Must-Toomas tare harja pääl!" (Rannu)
Mõnes paigas olli latsi pestu (pekstud), võetu kinni ja anti nahk
kuumas. Ette pesti valmis, et pühi aig sõna kuulasi. (Karula)
Vanast olli nii, et kui toomas tagasella, akkab päe valgepes mineme.
(Halliste)
Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab,
kas ilm on kindel. (Vastseliina)
Kui toomapäeval nii palju päeva näha olla, et hobuse selga karata
võida, saada hea kuiv heinaaeg olema. (Karksi)
Kus toomapäe tuul oli, sääl oli ta oasta läbi. (Karja)
Vanad inimesed ütlesid, et kui toomapäev tuiskab, siis tuiskab talve
läbi. (Karja)
Toomapäival kui tuiskab, siis on hea heinasaak, kui pääle toomast
hakkab tuiskama, siis paha paljas heinamaa. (Lüganuse)
Kui toomapäeval tuiskab, siis on eesolev aeg tõvede ja haiguste rikas
aeg; on aga toomapäeval ilus ilm, siis tuleb terve ja rõõmus aeg. (Muhu)